100 aastat koorilaulu ja pillimängu Harju-Jaanis

Rubriik: Kultuuri elu

Koorilaul kõlas Raasikul esmakordselt alles 1863. aastal, kui uue Harju-Jaani kiriku pühitsemisel teenis kaasa Tallinna Toompea vaestekooli lastekoor.

Oma, kohalikele elanikele rajatud muusikaelu algas siin siiski alles aastal 1905. Sel aastal sai Harju-Jaani koguduse õpetajaks Georg Steinfeldt, kes muutis järsult ning jäädavalt meie kihelkonna kultuurielu. Steinfeldt oli erandlik õpetaja oma ellusuhtumiselt ja soovidelt.

Köögitüdruku kena laul

Elades Haljava mõisas, kuulis ta juhuslikult köögitüdrukut kenasti laulmas. Märganud ka teenijatüdruku rahuldavat lauluhäält, tekkiski mõte luua laulukoor. Võimekaid huvilisi leidus palju ning juba 1905. aasta vana-aastaõhtul lauldi kirikus 30-liikmelise kooriga.

Oli lauljaid ning oli ka kuulajaid. Kontserte ei antud tasuta, kuid ka mitte kasusaamise eesmärgil. 1906. aastal saadud kontserdituluga asutas õpetaja Steinfeldt raamatukogu, millega pani alguse aktiivsele lugemishuvile rahva seas. Järgmise aasta esinemistulude eest osteti tšello ja metsasarv. Veel järgmisel aastal andis Anija mõisahärra 250 rubla muusikariistade ostmiseks ning alus ka pillimängu viljelemiseks oli loodud. 25. märtsil 1909 tegi oma esimese kokkumänguharjutuse esimene orkester Harju-Jaanis.

Muusikatraditsioonide ilusat ja ümmargust juubelit tähistasime Raasikul 3. septembril. Üritus algas kontserdiga kirikus, kus kauni muusikaga esinesid koguduse segakoor, Raasiku puhkpilliansambel, koguduse noorteansambel ning sõbrad naaberasulate muusikute seast. Ida-Harju praost Jaanus Jalakas kandis kontserdi vaimset sissejuhatust ning lõpetust.

Kontsert kirikus

Umbes 200 inimest kirikus laulsid ja nautisid laulu ning pillimängu. Enne kontserti pakuti kirikaias kohvi ja saiakesi. Kutsutud külalised said kaela siidisalli. Juubeli puhuks oli trükitud temaatiline voldik.

Jumal oli meile andnud imeilusa ilma, et kõik plaanitu kenasti korda läheks. Kirikust mindi lõbusa rongkäiguga ühiselt lauldes Raasiku rahvamajja. Enne lauljaid kihutasid rahvamaja juurde pasunapoisid, kes seal taas loo lahti lõid.

Ühislaul kõlas veel kord rahvamaja ette kogunenud praeguste ja endiste koorilauljate suust.

Pidupäeva n-ö ametlikku osa juhtis Harju-Jaani koguduse vanem Eha Podgornova. Ridamisi tuli õnnitlusi, tervitusi, lilli, laulu, kallistusi ja mälestusi. Oma sõna ütlesid Raasiku vallavolikogu esimees Kaido Kirsip, Salo-Uskela koguduse esindaja Ensiö Järvinen, kohaliku muusikaelu veteran Johannes Betlem ja paljud teised.

Kristlik ja ilmalik koos

Rahvamaja kaminasaali oli üles seatud näitus meie muusikatraditsioonide pikast ajaloost. Suupistelaud ootas ja leidis innuka vastuvõtu.

Kuigi tegemist ei olnud ainult kirikliku üritusega, jõudis inimesteni loodetavasti siiski tõsiasi, et kultuuriline pärand meie maal on alguse saanud koguduste juures. Nähtavalt jõudsime kõik ühisele arusaamisele, et kristlik ja ilmalik kultuur saavad ning peavad koos elama ja arenema. Kindlasti lähendas see vahva juubelipidu meie piirkonna erineva ilmavaatega inimesi.

Tänu Issandale selle imekauni päeva eest ja õnnistust kõigile, kes suure töö ära tegid, et pidu korda läheks!