Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, 2

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

(Algus EK nr 3, 17.01.)

2001. aastal Belfastis toimunud 5. täiskogul, kui juhtmõtteks oli «Lepitatud erinevus – evangeelsete kirikute ülesanne Euroopas», olid EELK delegaatideks Jaan Kiivit ja Randar Tasmuth (vt EK nr 15, 31.08.2001). Jaan Kiiviti panus kirikuteosaduse töösse jätkus rõhutatud kombel ka selle täiskogu järel. Seekord ühe nõukogu liikme, nimelt Poola luterliku kiriku delegaadi, asemikuna.

Nüüd, Budapestis aset leidnud 6. täiskogu juhtmõtteks oli «Osaduse kujundamine – evangeelne profiil Euroopas».

EKOE on hoidnud kinni põhimõttest, et EKOE paindlikkuse ning liikmeskirikute pädevuste mitte-piiramise tagab organisatoorse ja õigusliku kuju tagasihoidlik väljaarendamine. Seda põhimõtet peetakse jätkuvalt oluliseks. Küll aga on jõutud seisukohale, et EKOE kuju ja kujundamise küsimused nõuavad teadlikku ja intensiivset käsitlemist. Nõnda õpitakse üheskoos uuesti andma ka EKOEs kuju veendumusele, et vabastav evangeelium ei ole vastuolus ühendava ja siduva evangeeliumiga: evangeeliumiga, mis vabastab nõnda, et ühendab ja kohustab ühisele tunnistamisele ja teenimisele.

6. täiskogu n-ö strateegiline tähtsus seisneski asjaolus, et peatähelepanu oli küsimusel, milline peaks olema EKOE kuju, millises suunas tuleks jätkata tema töövormide ja struktuuri kujundamist? Kuidas võiks muutuvas, üha enam kokkukasvavas Euroopas ühendada evangeelsete kirikute (millest enamik on oma maades vähemuskirikute olukorras) hääli, et evangeelium oleks kuuldavam? Kuidas kõlaks evangeelne hääl selgemalt ka oikumeenias?

Aga samuti, kuidas olla kuuldavam poliitilistes, sotsiaalsetes, majanduslikes jm küsimustes? Kuidas ühendada oma hääli nõnda, et olla suhtlusvõimeline Euroopa tasandi poliitiliste instantsidega ning nõnda kaasa kujundada Euroopa palet, s.t ju seda ühist ruumi, mis üha enam tingib iga üksiku maa ja kiriku elu. Niisiis, teadlikkus, et Euroopa-mõõde on tänapäeval midagi, mida ükski kirik ei saa oma ülesande vastutustundlikul teostamisel eirata ning küsimus, milliseid potentsiaale selles seoses pakub ja võiks pakkuda EKOE.

Nõnda toimusidki aastatel 2002–2005 õpetuskõnelused kahel teemal. Õpetuskõneluste rühmas, mis tegeles «protestantlike kirikute kuju ja kujundamisega muutuvas Euroopas», töötas EELK poolt kaasa õp dr Urmas Petti. Käsitluse all ei olnud seekord niisiis mitte niivõrd klassikaline õpetusküsimus, vaid, toetudes uurimusele «Jeesuse Kristuse kirik», küsiti, kas ja mil määral avaldavad Euroopa transformatsiooniprotsessid mõju kirikute kujule ning iseäranis EKOE kujule.

Teine õpetuskõneluste rühm tegeles lähemalt misjoniteemaga, selle teoloogiliste, kontekstuaalsete ja praktiliste aspektidega. Seega tegeleti tsentraalse dimensiooniga EKOE kujus ja kujundamises, mis on muutumas kirikute jaoks üha suuremaks väljakutseks kõikjal Euroopas. Töö tulemus kannab pealkirja «Evangeelselt evangeliseerimine – perspektiivid kirikute jaoks Euroopas». Põhimõttelisel tasandil rõhutatakse, et misjon on osalemine Jumala missioonis ning seda, et mure evangeelse hääle kuuldavuse pärast Euroopas tuleb mõista esmajoones murena evangeeliumi kuuldavuse pärast Euroopas.

EELKs valmistuti 6. täiskoguks intensiivselt. Õpetuskõneluste rühmadelt esialgse kuju saanud tekstid olid saadetud kirikutele kommenteerimiseks. EELKs otsustati koostada kommentaar EKOE kuju ja kujundamist käsitleva teksti eelnõule. See tehti ülesandeks käesoleva ülevaate autorile. Piiskoplik nõukogu arutas nimetatud teemat kahel koosolekul, kujundades ja sõnastades oma seisukohad EKOE struktuuri osas.

Ungari pealinna oli EKOE kirikutest kogunenud 116 delegaati, lisaks neile vaatlejad, oikumeenilised külalised (anglikaanide, ortodokside, roomakatoliiklaste, baptistide, Luterliku Maailmaliidu ja Reformeeritud Maailmaliidu, Euroopa Kirikute Konverentsi esindajad jt) – kokku ca 200 inimest. Raamistatuna ja kantuna jumalateenistuslikust osadusest toimus nädala vältel intensiivne töö plenaaristungite ja töörühmade vormis.

Lisaks pakkus see nädal ainulaadse võimaluse kõnelusteks ja kohtumisteks kümnete inimestega paljudest kirikutest ja maadest, s.t andis suurepärase võimaluse EELK, aga ka üldse Eesti esindamiseks n-ö mitteametlikus vormis. Eriline kogemus oli ka osalemine pühapäevasel luterlikul jumalateenistusel ühes Budapesti tööstuslinnaosas. Allakirjutanul oli rõõm viia Eestist kaasa jutlus.

Täiskogu arutas mitmesuguseid materjale (õpetuskõneluste tulemusi, mitme projekti visandeid, EKOE struktuuri ja statuudiga seonduvat) ning arendas perspektiive EKOE tulevikuks. Töö tulemused on võetud kokku põhjalikus lõpparuandes, mis kannab pealkirja «Vabadus seob» ning on mõeldud esmajoones EKOE kirikutele ja nõukogule. Pealkiri viitab sellele, mis oli täiskogu südameasjaks: nimelt EKOE tugevdamine (nii sisemiselt kui väljapoole). See tekst on hetkel kättesaadav EKOE koduleheküljel saksa, prantsuse ja inglise keeles, peatselt valmib ka eestikeelne tõlge. Järgmise täiskoguni on «Vabadus seob» orientiiriks EKOE tegevusele.

Äärmiselt oluline on EKOE jaoks hõlmavam oikumeeniline horisont. LKs artikuleeritakse seda kirikuteosaduse teostumise olemusliku joonena. Kirikud deklareerivad ja teostavad kirikuteosadust, kuna saavad aru oma kohustusest teenida kõigi kristlike kirikute oikumeenilist osadust.

Nad näevad kirikuteosaduse teostamist Euroopas panusena selle sihi saavutamisse ning loodavad, et omavahelise eraldatuse ületamine Euroopas avaldab mõju konfessionaalselt lähedastele kirikutele mujal maailmas. EKOEga analoogsed kirikuteosadused Ameerika Ühendriikides («Üksmeele vormel», 1997) ning Lähis- ja Kesk-Idas («Ammani deklaratsioon», 2006), aga ka uus faas Luterliku Maailmaliidu ja Reformeeritud Maailmaliidu vahelistes kõnelustes, mille taustaks on EKOE «mudel», näitavad, et see lootus ei ole olnud alusetu.

Täiskogul arutati senist oikumeenilist koostööd ja selle edasiarendamist. Otsustati jätkata 80ndate aastate lõpul käivitunud dialooge ja konsultatsioone baptistide, anglikaanide ja ortodoksidega ning uurida võimalusi kõnelusteks roomakatoliku kirikuga. Eraldi käsitleti suhteid ja koostööd Euroopa Kirikute Konverentsiga (vt Peeter Kalduri ülevaadet, EK nr 50, 06.12.2006), mis alates Belfasti täiskogust on elavnenud.

Täiskogu otsustas anda järgnevate aastate õpetuskõnelustel prioriteedi kahele, juba LKs viidatud teemale. Üks neist on «Amet, ordinatsioon ja episkopé (vaimulik kirikujuhtimine)», mis on üheks võtmeteemaks oikumeenilistes kõnelustes üldse, ent vajab selgitamist ka EKOE-siseselt. Muu hulgas rõhutati vajadust arvestada selle teema käsitlemisel dialoogi anglikaanidega. Teiseks peateemaks, millega EKOE järgnevatel aastatel tegeleb, on «Pühakiri, usutunnistus ja kirik».

Lisaks eelnimetatule arutati täiskogu töörühmades edasist tegevust sotsiaaleelistes, samuti samme hariduse vallas üldisemalt, ent konkreetsemalt ka teoloogilise hariduse ja vaimulike ettevalmistamise vallas (arvestades Euroopa kõrghariduse reformiprotsessi). Veel tegeleti noorte osaluse edendamisega EKOE töös ning misjoni ja dialoogi vahekorraga nii kristluse-siseselt kui suhtes teiste religioonidega (eriti islamiga). Nende teemadega ühenduses otsustas täiskogu moodustada nn projektrühmad.

EKOE Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku elus ja vastupidi

On ilmselt tõsi, et evangeelsete kirikute osadus on EELKs ja Eesti avalikkuses laiemalt vähetuntud. Seepärast, kui EELK piiskoplik nõukogu arutas möödunud suve lõpul EKOE kuju ja kujundamisega seonduvat, oldi muu hulgas seisukohal, et EKOE vajab jätkuvat tutvustamist nii meie kiriku sees kui ühiskondlikus avalikkuses.

Kui küsida, kuidas ja kus on EKOE kogetav EELK jaoks ja EELKs, siis esmapilgul võib jääda mulje, et ega olegi. Täpsemal vaatlusel aga selgub, et päris nii see siiski ei ole.

Kahtlemata on üks oluline moment, mis tingib EELK hoiakut EKOE suhtes, luterliku kiriku asend Eestis. On tõsiasi, et luterlaste kõrval ei ole reformeerituid olnud ning luterlik kirik ise on olnud nn enamuskirik. Niisiis, kooselu reformeeritutega ei ole Eestis olnud küsimuseks erinevalt paljudest Euroopa maadest.

Ometi ei saa seda tõsiasja üle rõhutada. Ei ole ju Eestis nt ka anglikaane (kes oma teoloogilise tausta poolest on samuti reformeeritud), kellega EELK on osaduses Porvoo deklaratsiooni kaudu. Samas kooselus metodistidega saab EKOE (vähemalt võiks ja peaks saama) kogetavaks ka Eestis.

Image
Thomas Andreas Põder,
TÜ usuteaduskond, EELK delegaat EKOE 6. täiskogul

(Järgneb.)