Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tõnis Nõmmik on valmis uuteks väljakutseteks

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Kahe nädala pärast annab Eesti kaitseväe peakaplan kolonel dr Tõnis Nõmmik oma töö üle uuele peakaplanile Taavi Laaneperele. Kaitseväe kaplaniteenistuse ühe rajajana võib kolonel Nõmmik südames rahul olla – tema töö on vilja kandnud. Meie kaplanid vastavad kõikidele NATO standarditele.

Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.

Kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.

Kui täna tagasi vaatad oma tööle kaitseväes, kas siis plaanid on täitunud?

Jah, on küll. Minu ja minu eelkäija kolonel Michael Viise kava oli luua Eesti kaitseväele NATO tasemele vastav kaplaniteenistus. Tänapäeval NATOsse kuuludes tunneme end seal suhteliselt hästi. Suureks tunnustuseks Eesti kaplaniteenistusele on seegi fakt, et meie kaplanid teenivad Bosnias Euroopa Liidu vägede juhtivkaplanitena. Hiljuti lõppes seal pooleaastane missioon Taavi Laaneperel, tema asemel jätkab Aivar Sarapik.

Üks põhjus, miks meie kaplaniteenistus on paremini tööle hakanud kui teistes endise idabloki maades, on see, et esimene peakaplan kolonel Viise oli suure staa�iga USA õhuväekaplan. Mina olin teeninud Kanadas kaplanina. Teadsime, mida teha. Jalgratast leiutama ei olnud vaja hakata.

Kas kaplanid on kaitseväes omaks võetud?

Nüüd kindlasti. Alguses võis olla küsimusi, miks peab kaplan olema, miks ta peab ohvitser olema jm. Kahtlused on hajunud ja oleme samasugused erialaohvitserid nagu arstid ja mitmed teised.

Kaitseväe ohvitseridelt nõutakse tänapäeval akadeemilist haridust. Välja arvatud paar diakonit, kes on lõpetamas stuudiumi, on meie kaplanid kõik kõrgharidusega. Peakaplanid on doktorikraadiga, meil on kaks doktoranti, on magistreid ja magistrante. Haridustasemelt oleme eesrindlikumad kui mõne teise väeliigi ohvitserid. Kuid ohvitserkonna haridustase on üldiselt märkimisväärselt paranenud mõne aasta tagusega võrreldes.

Rääkides akadeemilistest kraadidest, ei saa mööda minna sellest, et kaplanaadi rajamise kõrval jõudsid sa kirjutada doktoritöö «Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu». Kust see jõud tuli?

Leidsin, et seda teemat  ei olnud varem uuritud. Esialgu oli mõte kirjutada raamat, kui aga kadunud Rein Helme käsikirja luges, leidis tema, et sellest võiks doktoritöö saada. Ja mul on hea meel, et Tartu ülikool mu töö doktorikraadi vääriliseks pidas. 

Kaplaniteenistus on käivitunud ja jookseb oma väljakujunenud rada mööda. Kas midagi oleks võinud teisiti minna?

Suures plaanis ei. Eks mõnikord ole küll tulnud mõnd pisiasja bürokraatlikust masinast läbi suruda, vaielda ja vägikaigast vedada. Üldiselt olen kõigi meie kaplanitega väga rahul, siiski on mõni inimene, kellel on puudusi. Kaplanid võtavad oma tööd tõsiselt.

Olgu siinjuures näiteks seegi, et iga kord, kui tahame rotatsiooni korras kaplaneid ühest väeosast teise liigutada, ei taha peaaegu kunagi üksuste ülemad oma kaplaneid kaotada. See teeb mulle küll rõõmu, kuid kaplanite teenistuse huvides on nende liikumine ühest üksusest teise.

Ka rahuvalves olnud kaplanid on head tööd teinud. Nagu nimetatud, tuli hiljuti Bosniast tagasi Taavi Laanepere, kes juhatas seal tosina teiste riikide kaplanite tööd ja sai edukalt hakkama.

Kas kaplanid on oma ametile truud?

Meil on praegu 19 kaplanit, kellest üks teenib rotatsiooni korras piirivalves. Arvan, et nad armastavad oma tööd. Vabatahtlikult on meilt lahkunud vaid kaks: Ago Lilleorg, kui ta valiti nelipühi kiriku piiskopiks, ja üks kaplan konfessioonivahetuse tõttu.

5.  novembril on sul viimane tööpäev peakaplanina. Mis edasi, kas rahulik pensionipõlv?

Ei, seda mitte. 5. novembril lahkun peakaplani ametist, kuid jään veel mõneks ajaks kaitseväe teenistusse, et tõlkida oma doktoritöö inglise keelde. Mulle on tehtud ka mõni pakkumine.

Võimalik, et hakkan Eesti politseid kaplaniteenistuse alal nõustama. E.E.L.K. kadunud peapiiskop Udo Petersoo oleks soovinud, et oleksin taas Kanadasse koguduseõpetajaks läinud. Arvan, et selle töö jaoks on nooremaid vaja. Mind on küll üles seatud välis-eesti kiriku üheks peapiiskopi kandidaadiks, mis sellest saab, näitab tulevik. Olen mitme üliõpilase ja ühe magistrandi juhendaja.

Pikemas plaanis on kirjutada välis-eesti kiriku ajalugu ja mu lapsed loodavad, et panen kokku mälestusteraamatu. Hiljuti sain veel pakkumise ühelt Tallinna reisibüroolt, kes mind hea meelega välisturistide giidina näeks. Giidi vaevalt minust saab, kuid tööpuudust ei paista olema.

Nii et variant «diivan-tuhvlid-televiisor» sul lähemas tulevikus käiku ei lähe.

Ei, seda mitte. Olen kahjuks Kanadas näinud endisi väga aktiivseid ohvitsere, kelle tegevus pärast pensionile minekut seisnes peamiselt kord nädalas autoga poes käimises, ülejäänud aja liikusid nad ainult televiisori ja külmkapi vahet, kui õlletoop tühjaks sai. Paljude nende eluküünal kustus kahjuks mõni aasta pärast erruminekut.

Oled 1991. aastast taas Eestiga tihedates sidemetes olnud ja viimased 11 aastat siin elanud. Meie presidendile heidetakse aeg-ajalt ette, et ta on välis-eestlane ja mida tema ikka Eestist teab. Kuidas sina ennast tunned, kas oled siin lõplikult kodunenud?Ma ei ole  tundnud end  Eestis võõrkehana. Kui minult on küsitud, kas olen välis-eestlane, siis olen vastanud, et olen endine välis-eestlane. Juba Kanadas elades tundsin huvi sündmuste vastu kodumaal. Üks 1980ndatel aastatel Kanadat külastanud kodu-eestlane isegi kahtlustas, et ma tean liiga palju ja olen äkki salaja Eestis käinud.

Kas oled kunagi kahetsenuda, et viimased 15 aastat sinu elust nii on läinud?

Absoluutselt mitte. Minu ülikoolikaaslased ja ametivennad on juba enamuses pensionärid. Lahkusin Kanadast kaks aastat enne pensioni-iga ja mul on olnud siin ääretult huvitav elu. Ja ega ma pole Kanadale selga pööranud, mul elavad seal lapsed ja ma olen  sidepidajaks kodu- ja välis-eesti kiriku vahel.

 

Tõnis Nõmmik

** Sündinud 29. aprillil 1933 Tallinnas.

** Koolis käinud Eestis, Rootsis, Argentinas.

Kõrgharidus Kanadas:

B.A. ajaloos Waterloo Luterlikus ülikoolis 1964;

B.D. kirikuajaloos Wilfried Laurier’i ülikoolis 1967; magistrikraad samas 1974.

Teoloogiadoktori kraad Tartu ülikoolis 2005. Doktoritöö «Vaimulikud kaitsejõududes. Eesti kaitseväe kaplaniteenistus ja selle eellugu».

** Ordineeritud 1967 Montrealis E.E.L.K. Jaani kirikus.

** Teeninud Kanada kaitseväes, lõpetanud soomusvägede  ja kaplanite koolid.

** E.E.L.K. õpetaja Lõuna-Ameerikas ja Kanadas, olnud abipraost, praosti kt, assessor, E.E.L.K. Usuteadusliku Instituudi õppejõud ja juhataja.

** Eesti Vabariigi ohvitser 1995.

** Eesti kaitseväes a-st 1996,  algul Rahuoperatsioonide Keskuse kaplan, aasta pärast kaitseväe peastaabi vanemkaplan, alates 1998 peakaplan, ülendatud koloneliks 2003.

** E.E.L.K. assessor, piiskoplik vikaar, peapiiskopi kandidaat 2006.

Usutles

Tiiu Pikkur