Rubriik: Arvamus

3.–5. juulini toimus Moskvas maailma suuremate usukogukondade juhtide kohtumine, mille eesmärgiks oli koostada ühisavaldus järgneval nädalal aset leidnud maailma kaheksa juhtiva tööstusriigi ehk ühtlasi maailma rikkamate riikide (G8) kohtumisele Peterburis.

3.–5. juulini toimus Moskvas maailma suuremate usukogukondade juhtide kohtumine, mille eesmärgiks oli koostada ühisavaldus järgneval nädalal aset leidnud maailma kaheksa juhtiva tööstusriigi ehk ühtlasi maailma rikkamate riikide (G8) kohtumisele Peterburis.

Rahu

Maailmareligioonide esindajad toonitasid oma läkituses vajadust tsivilisatsioonidevahelise dialoogi ja rahu edendamise järele, kusjuures nad ei osutanud üksnes poliitikute suunas, vaid toonitasid ka maailmareligioonide vastutust jälgida, et religiooni ei kasutataks kunagi konfliktide huvides. Avalduses mõisteti hukka igasugune sundus, mis «vastuolus inimese uskumustega» ning religiooni kasutamine terrorismi ja vägivalla õigustamiseks.

Kohtumisel esinenud Venemaa president Vladimir Putin toonitas samuti, et tsivilisatsioonide kokkupõrke kõrvale on vajalik luua alternatiiv, eriti kristlaste ja moslemite suhetes. Moslemite esindajad toonitasid usulise äärmusluse majanduslikke ja poliitilisi tagamaid.

Varem on maailma usukogukondade juhid mõistnud ühisavaldustes hukka 2001. aasta 11. septembri ja 2005. aasta 7. juuli terrorirünnakud, sõja Iraagis ning on osalenud aktiivselt rahumeelsete lahenduste otsimisel eri konfliktides.

Dialoog

Moskvas toimunud kohtumisel toonitati dialoogi vajadust usukogukondade ning usklike ja uskmatute vahel. Iraani ajatolla Muhammad Ali Taskhiri oli seejuures seisukohal, et iga dialoogi eelduseks on teatud ühisosa leidumine mõlema osapoole vahel, ning lisas, et Iraani ja Iisraeli vahel seda ühisosa pole, kuid judaismi ja islami vahel on dialoog võimalik, «kuna kahel maailmareligioonil on palju ühist». Juutide ja moslemite juhid kutsusid üles Iisraeli ja Palestiina vahelist vaenu lõpetama.

Õiglus

Religioonide juhid toonitasid ka religiooni suurt osa keskkonnakaitse liikumise rajamisel 1960ndatel aastatel ning kutsusid üles maailma juhtivaid poliitikuid olema keskkonnaküsimustes vastutustundlikumad.

Ka kutsuti rikkamaid riike leevendama vaesust maailmas. Avalduses leiti, et «enamuse maailma rikkuste koondumine väheste kätte ajal, mil loendamatult paljud, eriti lapsed, elavad lausvaesuses, on globaalne tragöödia».

Eelmisel aastal, kui G8 kohtumine toimus Šotimaal Glasgows,  pöördusid Inglismaa kristlaste, juutide ja moslemite juhid kohtumist juhtinud Inglise peaministri Tony Blairi poole samuti üleskutsega pöörata rohkem tähelepanu olukorrale maailma vaesemates riikides.

Usk

Eestist koos Eesti Kirikute Nõukogu presidendi, piiskopi Einar Soonega kohtumisel osalenud Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur mainis kommentaaris Eesti Kirikule, et «sellistel kohtumisel tuleb osaleda ka siis, kui see ei anna otsest nähtavat tulemust».

Kohtumise mitte-nähtavaks tulemuseks võib Moskva patriarhaadi välisameti juhi metropoliit Kirilli sõnul pidada «religiooni hääle kuuldavaks» tegemist maailma poliitikas.

Ehk on see ajastu märk, et religioone kaasatakse küll mittepoliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessi, kuid arutamise ja ärakuulamise juurde küll. Ja järjest enam. Ka hääle kuuldavaks tegemine mõjutab asjade kulgu. Alguses oli ju sõna…

Alar Kilp, Tartu ülikooli politoloogia lektor

Kohtumisel oli eelkõige poliitiline suunitlus

Moskvas toimunud religioonidevaheline kohtumine enne Peterburi G8 tippkohtumist oli selgelt poliitilise suunitlusega, eeskätt vajalikuna Venemaa poliitilisele juhtkonnale, kes finantseeris kohtumist, osalejaid toitlustati ja majutati Moskva tipphotellides, president Putin esines kahel korral sõnavõtuga. Kohtumist juhatas Vene Õigeusu kiriku patriarh Aleksius ja korraldajaks oli Venemaa Religioonidevaheline Nõukogu.

Eelmine taoline konverents toimus 1982. aastal Moskvas teemal «Religioonide esindajad elu püha anni päästmisel tuumakatastroofist» (Eesist osalesid peapiiskop Edgar Hark ja assessor Kuno Pajula), millele eelnes (tänu 1975. a Helsingi Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise lõppaktile) 1976. aastal üldse esimene religioonidevaheline kokkusaamine Moskvas (Eestist osales peapiiskop Alfred Tooming).

2006. a konverentsil olid esindatud kristlased, muhameedlased, judaistid, budistid, hinduistid ja sintoistid 49 riigist ligi 200 delegaadiga ning kõik suuremad kirikutevahelised organisatsioonid. EELKd esindasid piiskop Einar Soone ja Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur.

Eesti delegaatide esmaseks ülesandeks oli jälgida, et kohtumise dokumentides ei oleks otsest rünnakut Eesti riigi ja selles tegutsevate kirikute suhtes. Samas võimaldas kokkusaamine suhelda paljude kirikute ja rahvusvaheliste kiriklike organisatsioonide esindajatega.