Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Küsitlus: Miks on vaja kooli usundiõpetuse tundi?

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

 Sandra Sagar, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:
Minu jaoks on religioonilool natuke teistsugune tähendus. Mina ei ole seda õppinud usu kui sellise pärast. See tähendab minu jaoks peamiselt seda, et ma õpin tundma erinevate ühiskondade malle, eetikareegleid, seda, kuidas erineva usuga inimesega suhelda, uskude tagamaid ja nendega seonduvaid konflikte. See avardab silmaringi, õpetades teistsuguses usukeskkonnas õigesti käituma. Samuti avardab see tolerantsuse piire, et aktsepteerida endast erinevasse usurühmitusse kuuluvaid inimesi.
See on põhjus, miks üks minusugune mitteusklik peaks religioonilugu koolis õppima – et osata käituda erinevat usku inimestega, ilma et tekiks valesti mõistmist ja eelarvamusi.
 Diana Salf, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:
Religioonilugu kui õppeaine on andnud minule selle kahe aasta jooksul palju. Kui enne orienteerusin häguselt maailmas, siis praegu tunnen siin end tunduvalt paremini. Olen õppinud aru saama usundite põhimõtetest ja nendest tulenevalt teguviisidest.
Õpime aktsepteerima erinevaid religioone ning saame aru, miks on nende teguviisid just sellised, nagu nad on. Kui praegustel noortel on arusaamad, et maailmas ongi ainult paar usundit ja mõni jumal ning kõigil on samad põhimõtted, siis usundiõpetuses, mis jääb neutraalseks ega suru ühtegi usundit peale, näevad nad, et on olemas ka teisi religioone.
Arvan, et see, mis jääb tundidest meelde, sõltub suuresti õpetajast ning tema õpetamisviisidest. Olen õnnelik, et õpin just õpetaja Jürgensteini käe all. Tal on oskus tekitada huvi aine vastu ning panna õpilased kaasa mõtlema. Meelde on jäänud just see, et maailmas on hulgaliselt erinevaid usundeid, mis kõik on omavahel mingil määral seotud.
 Veiko Strauss, Tartu Treffneri gümnaasiumi 11. kl õpilane:
Olen saanud teada huvitavat teoloogide kohta, kellega paljud tänapäeva inimesed, ehk eneselegi teadmata, seisukohti jagavad. Samuti on minu teadmised erinevatest usunditest avardunud. See võib osutuda kasulikuks olukordades, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioossete tõekspidamistega. Oleks ju halekoomiline kutsuda juuti paastu ajal õhtust sööma, pakkudes seejuures veisepraadi. Tunnis arutatu annab laia ampluaa nii poolt- kui vastuargumentidest ühe või teise probleemi kohta. See katsub läbi minu enda seisukohti ja aitab mõista, mida mina ise õigeks või valeks pean.
See tund võiks olla kohustuslik. Olen kuulnud, et mõnes inimeses tekitab religiooni tund ebamugavust. Siinkohal arvan, et tegu on äärmiselt madala enesehinnanguga inimestega ja neil oleks viimane aeg oma kompleksidest vabaneda.