Rubriik: Kultuuri elu

Aprill 1926

Et ülestõusmispühad langesid aprilli, oli sel kuul rohkesti kuulda vaimulikku muusikat.

Suurel Neljapäeval, 1. aprillil oli Tallinna Kaarli kirikus kontsert, kus osalesid prof Artur Kapp ja Johannes Jürgenson (Juhan Jürme) orelil, laulja Ludmilla Hellat-Lemba ja viiuldaja Rudolf Milli, lisaks naisseltsi Linda naiskoor Ludmilla Hellat-Lemba juhatusel. Nimetatud koor oli hiljuti asutatud ja momendil ainuke iseseisev naiskoor Tallinnas.

Koori ümber koondunud naispere oli võrdlemisi kena häälematerjaliga ja tal oli eeldusi kujuneda tugevaks kontsertkooriks. Samas oli selge, et lauljatarist koorijuht oma ametisse ei sobi. «Vaja on asjatundlikku ja kindlat mehe kätt,» arvas Muusikaleht.

Tartus kandis Vaiksel Laupäeval Peetri kiriku lauluselts Adalbert Wirkhausi juhatusel Pauluse kirikus ette Heinrich Schützi «Johannese passiooni». Ettekannet ei võinud päris õnnestunuks pidada. Orkestri aset täitis orel. Et aga Pauluse kiriku orel oli viletsavõitu, jäi iseäranis solistide saatemäng monotoonseks. Koor oli oma osa küll kenasti kätte õppinud, kuid häälekultuur jättis soovida, eriti sopran kõlas ebameeldivalt kiledalt.

Solistid Arnold Vismann (Aarne Viisimaa), Karl Põlde jt tegid, mis võimalik, et helitööd heas valguses näidata. Muide, ettekandesse oli kaasa haaratud ka kuulama tulnud kogudus, kes laulis oma koraalid üllatavalt hästi.

Meeliülendav oli ülestõusmispüha hommik, kui kell pool kuus kõlas Tallinna Jaani ja Kaarli kiriku tornist puhkpillimuusika seltsi Edu pillimeestelt päevakohane koraal. Kell kuus korrati sama raekoja tornis.

Helikunstnik Peeter Süda 6. surma-aastapäeva puhul korraldas Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing Tallinna Jaani kirikus 18. aprillil varalahkunud helilooja orelitööde kontserdi. Kavas olid kõik Süda tähtsamad orelikompositsioonid, sealhulgas prelüüd g-moll, mille ta nädal enne surma lõpetas ja mis nüüd esmakordselt avalikule ettekandele tuli.

Sellel kontserdil sai üle hulga aja jälle orelikunstnikuna kuulda Mart Saart, kellele sekundeerisid noored organistid Peeter Laja ja Johannes Jürgenson. Mitmekesisest ja väga huvitavast kavast äratas kõige rohkem tähelepanu f-moll fuuga Mart Saare meisterlikul ja peenemaitseliselt registreeritud ettekandel, samuti eelpool mainitud g-moll prelüüd ja fuuga Peeter Laja esituses.

Johannes Jürgensoni esitatud Lacrimosa (seade Mozarti «Reekviemist») ja pastoraal ei rahuldanud registratsiooni poolest, mille tõttu eriti pastoraalis läks kaduma teosele omane idülliline õrnus.

Pikk ja külm talv oli Tallinna Jaani koguduse vaestehoolekande seltsile raske koorma peale pannud. Tavalisest kallimaks läks vanadekodu kütmine, kasvanud oli hädaliste arv, kes abisaamiseks seltsi poole pöördusid. Kassa täiendamiseks korraldati Vaiksel Laupäeval vaimulik kontsert lauljatar Ella Masing-Grünbergi ja prof August Topmani kaastegevusel. «Koguduse vaestehoolekande selts pöörab südamliku palvega koguduse liigete poole osavõtta rohkel arvul kontserdist ja anda kontserdi eeskavadega laululehtede eest mitte vähem kui 25 mk,» vahendas ajaleht Vaba Maa.

1. aprillil oli Viljandi Jaani kirikus sealse maakoguduse organisti Elmar Rossmanni oreliõhtu, millel olid kaastegevad pr Hella Rossmann laulusolistina ja Julius Vaks trompetil. Kavas olid Bachi, Beethoveni, Liszti jt suurmeistrite tööd. Händeli ja Stradella laulud pr Rossmanni esituses kõlasid hingeliselt, orelipaladest oli parim S. Karg-Elerti «Prologus tragicus». Eriti kaasakiskuvad olid aga Vaksi ettekantud Beethoveni palad, kus tema täiuslik mängutehnika ja puhas toon «otse kuulajate südamesse tungis».

Jätkus meie kirikute orelite uuendamine. Nii tahtis oma vana kulunud oreli asemele uut Palamuse. Muidugi oli põhiküsimuseks, kuidas kokku saada vajalikku miljonitesse markadesse ulatuvat summat?

Põltsamaal oli aga rahakogumine juba käsil. Ka siinne orel oli aegunud ega võimaldanud enam suuremaid ettekandeid korraldada. Korjanduste, annetuste ja näitusmüükidega oli juba paarsada tuhat marka kokku saadud.

Aga 14. aprillil sängitati Lohusuul pärast 83aastast eluteed igavesele puhkusele kauaaegne kiriku töötegija Ernst Hugo Erdmann. Kadunu oli ligi 65 aastat Lohusuus köstriks olnud. Leinateenistuse kirikus ja kalmistul pidas Torma õpetaja. Muusika eest hoolitsesid pasuna- ja laulukoor kooliõpetaja Kase juhatusel. Ümbruskonna rahvast oli teeneka muusikamehe ärasaatmisele palju tulnud. Uueks Lohusuu köstriks valiti K. Sildnik Loksalt.

Mati Märtin