Rubriik: Kultuuri elu

Taliolümpiamängud Torinos tõid eestlastele elevust mitte ainult mitme kuldmedali tõttu. Lisaks edukale esinemisele suusarajal tõi kodumaale kuulsust 15. veebruaril Torino toomkirikus toimunud Arvo Pärdi autoriõhtu.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses tuli esmaettekandele Arvo Pärdi teos «La Sindone», mille helilooja kirjutas spetsiaalselt olümpiamängude tarvis. Teose esmaettekannet oli tulnud kuulama umbes seitsesada muusikahuvilist. Kontserti juhatas dirigent Olari Elts.

Müstiline kangas

Miks on muusikateose pealkirjaks «La Sindone»? Tõlkes tähendab see Torino surilina – üht hinnalisemat ning müstilisemat kristlikku reliikviat, mida on viimased viis sajandit hoitud Torino toomkirikus (fotol). Torinosse sattus reliikvia 1578. aastal pärast seda, kui oli pikka aega Euroopa pühamutes ekselnud.  Tol ajal oli Torino üks olulisemaid ja rikkamaid linnu Alpi piirkonnas.

Usutakse, et tegemist on Kristuse enda surilinaga, millesse ta pärast hukkamist mässiti. Üle nelja meetri pikkusele linasele kangale on nimelt jäädvustunud kummaline kujutis, milles on selgesti eristatav habemes mehenägu, samuti torkehaavad mehe randmetel ja küljel.

Salapärane kangas on justkui röntgeniaparaadina salvestanud sellesse mähitud kangelase nii eest- kui ka tagantvaates. Surilinal on ka palju vere- ja veeplekke ning tulekahjustusi. Samuti on kangalt leitud palju õietolmu, mis sarnaneb Jeruusalemmas kevaditi õitsevate taimede õietolmuga.

Kas keskaegne võltsing?

Nagu arvata võib, on lina tekitanud läbi aegade sügavat poleemikat. Kümmekond aastat tagasi kuulutati see keskaegseks võltsinguks, kuna süsinikutestide tulemusena jõuti järeldusele, et lina pärineb hoopis aastatest 1260–1390.

Selle väite vastukaaluks teatas üks autoriteetsemaid tekstiiliajaloolasi Mechthild Flury Lemberg, et on avastanud suuri sarnasusi surilina ja umbes 2000 aastat tagasi Lähis-Idas valmistatud kangatükkide vahel. Katoliku kiriku organiseeritud konverentsil peetud ettekandes võrdles Lemberg surilina kummagi serva ja ühe külje palistusi kangatükkide palistustega, mis leiti Masada mägikindlusest Surnumere rannikult Jordaania piirilt. Need pärinevad ajavahemikust 40 eKr–73 pKr.

Eriliselt hoitud

Püha lina tarbeks on Torino katedraali koori kõrvale ehitatud spetsiaalne kabel, kus seda hoitakse hõbeanumas, mis asub raudkastis, mis omakorda paikneb marmorkirstus kabeli altaril olevas urnis. Reliikviat tuuakse välja harva. Viimati näidati seda rahvale 2000. aasta augustist oktoobrini paavst Johannes Paulus II tahtel.

Kas tegemist on tõepoolest Kristuse surnukeha katnud riidetükiga või oli sellesse mässitud mõni teine toona hukatud inimene – raske öelda. Müstiline ja aukartustäratav on see juhtum igatahes. Järelduste tegemine sõltub juba igaühe usust.

Anna-Liisa Vaher