Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Peterburi Jaani kirik taaspühitsetakse

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Terava tornitipuga Jaani kirik hakkab juba kaugelt silma. Tiiu PikkurPeterburi Jaani kirik Dekabristide tänaval seisab oma 150. sünnipäeva eel värskes telliskivikuues. Uhke, 38meetrise torni tipus särab kullatud ristiga tornikiiver. Kiriku torni rist on valminud Peterburi ja Leningradi kõrgkoolides õppinud eestlaste annetuste toel.
Kui renoveerimise esimese etapi käigus sai kirik tagasi oma algse välisilme, esindusliku paraadtrepi, tornikiivri, taastatud altariosa ning ka kiriku fassaadi koos endisaegsete akende avaustega, siis teise etapi käigus valmivad kõik vajalikud sisetööd. Detsembrikuus peab ehitaja Facio Ehitus oma tööd valmis saama.
Peterburi eestlased on Jaani kiriku valmimist oodanud juba 1994. aastast alates, kui viletsas olukorras hoone koguduse käsutusse läks. Pilt, mis tookord avanes, oli kohutav. Maja oli tõeline tondiloss, kunagist kirikut ei meenutanud siin enam miski. Kiriku võõrandamisest oli siis möödas 64 aastat ja viimased aastad oli see lihtsalt lagunenud.
On mõjutanud ajaloo kulgu
Peterburi Jaani kirik pühitseti 27. novembril 1860. aastal. Selle ehitamiseks korraldati üle-eestiline korjandus ja oma osa andis ka Vene riik, kui tsaar Aleksander II otsustas rahandusministri ettepanekul toetada ehitust 55 000 rublaga.
Neoromaani stiilis kirikus oli altar, kantsel, kooripealne, orel ja kaks suurt kullatud kroonlühtrit. Kirikus oli 800 istekohta, kokku mahutas see aga kuni 2000 inimest.
Koos pühakojaga ehitati kiriku teenistusmaja, mis on säilinud täielikult. 1893. aastal sai valmis koolimaja, kus oli ka pastori kantselei ning korter. 20. sajandi alguses ehitasid eestlased veel samasse kuuekorruselise üürimaja, ka see on säilinud. Kogudusele neid hooneid ei ole tagastatud, kuid kirikut külastades on huvitav teada saada, et eestlastel oli siin kunagi terve oma hoonekompleks.
Peterburis on õppinud ja töötanud väga palju eestlasi. Jaani koguduse õpetajana on teeninud väljapaistvad eestlased, nagu näiteks Jakob Hurt ja Villem Reiman, ka EELK esimene piiskop Jakob Kukk oli 20. sajandi alguses lühemat aega koguduse abiõpetaja. Kogudus oli tihedates sidemetes samas linnaosas asuva Peterburi konservatooriumiga, kus õppisid ka eestlased. Siin on organistiametit pidanud Mihkel Lüdig, Rudolf Tobias, pikka aega juhatas koori Johannes Kappel.
Jaani kogudus on olnud suur kogudus, mida saab mõista teistega võrreldes. Näiteks 1912. aastal on Jaani kogudus olnud suurim luterlik kogudus (17 000 liiget), saksa Peetri (16 000) ja soome Maria (15 000) koguduse ees.
Jaani kirikul on ajalooline koht eesti rahvusliku liikumise keskusena. 26. märtsil 1917. aastal läks kiriku eest 40 000 eestlast sinimustvalgete lippudega rongkäigule. See oli eestlaste esimene avalik eneseteadvuse väljendamine.
Kauaoodatud sündmus – Jaani kiriku taaspühitsemine on 20. veebruaril 2011. Et taas saaksid kosta, nagu kiriku pühitsemisel, 27. novembril 1860, Piibli sõnad: «Tulge, sest kõik on juba valmis!».
Tiiu Pikkur