Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Noarootsis algas Rooslepa kabeli ennistamine

09.11.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

Läänemaal Noarootsis algas paarkümmend aastat varemeis seisnud Rooslepa kabeli ennistamine. Kabel avatakse pidulikult oktoobri keskel aasta pärast. Kabel taastatakse Rootsi kuninga kultuurifondi ja euroraha abiga.

«Vahel täituvad ka kõige uskumatumad unistused,» ütles Noarootsi vallavanem Ülo Kalm kabeli ehituse kohta. «Sellest kabelist saab omanäoline sümbol ja kultuurikeskus, samuti pühakoda.»

Usupuhastuspühal palus Noarootsi koguduse hooldajaõpetaja abipraost Leevi Reinaru kabeli taastamisele Jumala õnnistust: «Et see koht saaks Jumala teenimise ja noarootslaste hinge harimise paigaks; paigaks, kus saab kuulata muusikat ja võtta vastu külalisi.»

Vana on väärtuslik

Riigihanke võitnud Resteh OÜ Haapsalust alustab kabeli taastamist katusest. Kevadel algab torni ehitus endisse kohta kabeli lääneseinas.  20 m kõrguse torni kiiver tehakse maas valmis ja tõstetakse paika. Restaureerimisega tegelev Resteh kasutab võimalikult palju endisi aknaraame ja muid allesjäänud detaile. Restaureerimisele läheb ka kaks orelirõdu puitsammast. Kabel saab elekterkütte, kalmistu värava taha tuleb väike abihoone tualettidega.

Kabeli sisekujundus on täpsustamisel. «Kas tuua sisse nüüdisaegseid detaile või järgida ajaloolist sisekujundust,» selgitas  Kalm valikuvõimalusi. «Uurime Rootsi kogukonna seisukohti.» Arhitekt on Katrin Etverk, sisekujundaja Tiiu Lõhmus, kes tegi ka Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku sisekujunduse. Kabeli pööninguosa jääb ehitamata. Selle asemel võetakse koosviibimiskohana kasutusele lähedalasuv pastoraat.

4 miljonit krooni Eestist

Rooslepa kabeli taastamiseks kulub viis miljonit krooni, sellest neli miljonit krooni kaetakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Miljon krooni tuli Rootsi kuninga kultuurifondist ja eraannetustest.

Kalm möönis, et Rootsi kogukonna toeta poleks kabeli taastamisest asja saanud. Kabeli taastamise algatas Riguldi kodukandiühing 1989. aastal. Kui selgus, et vaja läheb mitu miljonit krooni, loobus ühing üle jõu käivast  ettevõtmisest.

Aastal 2001 loodi vallavanema juhtimisel uus kuueliikmeline töörühm. Töörühma aseesimees, Göteborgist pärit riigirootslane Per-Erik Fyhr kirjutas Rootsi kuninga kultuurifondile kaks rahataotlust. Mõlemal korral sai ta 300 000 Rootsi krooni. Tema kolmas taotlus, 150 000 Rootsi krooni sisustuse tarvis, ootab kultuurifondilt vastust.

Rootsi kultuuri toetava Gustav VI Adolfi fond kannab praeguse kuninga Carl XVI Gustafi vanaisa nime. Tema isa aga külastas 1932. aastal kroonprintsina Eestis käies ka Rooslepa kabelit.

«Et läheb aega, seda küll, aga et kabeli taastamine ei õnnestu, seda pole ma kunagi mõelnud,» ütles Fyhr. Noarootsi ja Rooslepaga seob teda ta kadunud abikaasa, kes oli Spithamist pärit ja kelle soov oli kabel taastada. Fyhr tunnistas, et suuremad raskused on seljataga, aga tööd jätkub – peale muu sisustuse on vaja muretseda orel ja remontida pastoraadihoone.

Ei ole muinsuskaitse all

Arhitekt Tõnis Padu selgitas, et 1830. aastaist pärit Rooslepa kivikabel oli Noarootsi Katariina kiriku abikirikuna kasutusel, kuni rannarootslased Eestist viimase sõja ajal lahkusid. Kohalike mäletamist mööda tõmmanud Vene piirivalvurid 1970. aastail kabeli otsaseina traktoriga maha.

Praeguse kabeli kohal asus 1600. aastaist pärit puukabel, mis 19. sajandil lammutati ja mille palke kasutati Sutlepa kabeli ehitusel. Ruhnu puukiriku kõrval Eesti üks vanemaid puuehitisi Sutlepa kabel on nüüd Tallinna vabaõhumuuseumis.

Kalmu andmeil oli Riguldi vallas 1930. aastail 1400 elanikku. Praegu on selles piirkonnas paarsada elanikku. Kohalikud on varemeis kabelit omal jõul taastanud ja seal on peetud suviseid jumalateenistusi. Kabel ei ole muinsuskaitse all.

Lehte Ilves

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)