Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Nissi rahvas hoiab kokku

15.06.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Õpetaja Lea Jants näitab, kuidas läbi kirikumüüri võib käe kirikusse pista. 2 x Rita Puidet

Nissi kihelkonnas Harjumaal oli omal ajal kümme mõisa, endisaegset Nissi kirikumõisa aga enam pole.

See ei tähenda, et sealne kirik või muud kogudusehooned oleksid vähem väärtuslikud, kuid riigi toetus kuluks marjaks, sest muinsuskaitsjate hinnangul on kiriku seisund halb, et mitte öelda avariiohtlik.
Alatskivilt pärit kirikuõpetajast Lea Jantsist, kes 14 aastat kogudust teeninud, on saanud siinne patrioot. Vaimustunult näitab ta külalisele kõike, mida kiriku naabruses näha võib. Riisipere ja Laitse mõisa, uut lasteaeda, hobusekasvatust ja graniitvillat. Esmalt muidugi kirikut, remondijärgus köstrimaja ja mitme aasta eest restaureeritud endist leerimaja, kus asub kantselei ja koguduse muud ruumid koos mõnusa saunakesega. Kõik see on Tallinnast umbes poole tunni sõidu kaugusel. Nissi valda jääb Orkjärve looduskaitseala ja Valgjärve loodusõpperada.

Terav nina
Ei pea just taibukas olema, et aru saada – selle neitsi Maarjale pühitsetud 52,5 meetri kõrguse torniga historitsistliku kirikuga on viletsad lood, kuigi vanust saab tal sel sügisel alles 143 aastat. Otsija leiab selle saleda tornikiivri maastikul kergesti kätte ja võib lähemalt imetleda Peterburi arhitekti David Grimmi kavandatud pühakoda, mida peetakse Eesti historitsistlik-eklektilise arhitektuuri silmapaistvaks näiteks. (Kõnekäänd ütleb mõne inimese kohta, et tal on terav nina nagu Nissi kiriku torn.)
Tarvitseb aga lasta silmadel üle pühakoja müüride käia, eriti üle põhjakülje kontraforsside, kui saab selgeks, et kirikule liiga lähedale on parem mitte minna. Õpetaja peab pidevalt kontrollima, kas mõni kivi pole müürist alla kukkunud.
Kive kukub alla nii müürist kui ka tornist, aga kirikuhoone remondiks raha pole. Tõsi küll, lõunaküljel on parandustöid tehtud, ent sealtki kukub taas krohvi ja kive. Ega väike nali olukorda hullemaks tee ja õpetaja näitab, kust võib käe läbi poole meetri paksuse seina kirikusse pista. Päris ära unustatud kirikut ei ole, mais parandati korsten ja selle ühenduskoht, et vesi käärkambrisse ei pääseks.
Koguduse vahenditest sai kirik mais piksekaitsme ja väljapääsu märkivad valgusplafoonid. Niiskuseprobleem on ja mida ka ette ei võetaks, tõenäoliselt sellest lahti ei saa. Siinne loodus on eriline, üsna soine ja madal ning laseb aimata, et kiriku alt voolab läbi maa-alune jõgi.
Inimestele on pühakoda ikka kallis ja oma. Valla lipul kujutatud kolm pähklitki sümboliseerivad usku, lootust ja armastust inimeste vahel.

Inimestele mõeldes
Igas koguduses on oma murekoht, aga alati on hea meel kogeda, kui esikohale seatakse inimene ja tema heaolu. Nissi kogudusele kuulub Riisipere alevikus lisaks kirikule kolm hoonet: kutsarimaja, köstrimaja ja leerimaja.
Praegu teatakse endist leerimaja kogudusemajana, kuhu kutsutakse lapsi pühapäevakooli, noori leerikooli ja huvilisi laulma. Sügisest juhatuse esimehe ametit pidav Hans Rätsep näitab uhkusega õuele rajatud mänguväljakut, kuhu mängima oodatakse kõiki ümbruskonna lapsi. Atraktsioonid on turvalised ja tehtud parimast materjalist, kinnitab ta. Laupäeviti võib aga viha kaasa võtta ja sauna minna – kogudusemaja väike saun on avatud kõigile soovijaile, tuleb vaid aeg ette kinni panna.
Praost Jüri Vallsalu tõdes Lääne-Harju praostkonna sinodil: «Tundub, et koguduse olemasolu muutub inimestele üha olulisemaks. Paljud endised liikmed on leidnud tee tagasi koguduse juurde ning järjest lisandub ka uusi inimesi. Seda, et inimesed vajavad kogudust, näitab kindlasti ka talituste arvude suurenemine. Suurenenud on ristimiste arv ja ka laulatuste arv.»
Koguduses mõeldakse ka töötegijatele ja õpetajale. Organist Jaan Vaidla on koguduse palgal, õpetaja Lea Jants on samuti kogudusele tänulik. Õpetaja elamistingimuste parandamiseks on kogudus otsustanud remontida vana köstrimaja. Tööd käivad hooga, aga teha on palju. Valmimist on oodata paari aasta pärast. Puumaterjal saadi oma metsast ja kogudus on hingega asja juures, aga iga töö võtab aega ning iga abikäsi on oodatud.

Meeskonnatöö
Võib julgelt öelda, et koguduses on hästi ühendatud kaks poolt: jumalateenistuslik elu ja majanduslik võimekus. Kogudusele kuulub tubli ports metsa, millega heaperemehelikult ringi käiakse. Selle müügist saadakse raha, aga samas jälgitakse teraselt, et mets otsa ei lõpeks. Möödunud aastal istutati suurele alale uued puud ja lasti koostada metsa haldamiseks majanduskava.
Õpetaja Lea Jants valiti 2013 jaanuaris vaimulike konverentsil aasta õpetajaks ja vald tunnustas kogudust 2012. aastal aastapreemiaga. Niisugune tunnustus saab sündida vaid tänu paljude inimeste ühisele pingutusele. Läinud sügisel sai uuesti hoo sisse vahepeal vaibunud pühapäevakooli tegevus. Juhendaja Kadri Vallikivi kõrvale leiti Nissi põhikoolist õpetaja Liivi Tammemäe. Õpetaja head abilised on Salme Tammeoks ja Kersti Mättik.
Läinud aastal pidas õpetaja kümmekonnale inimesele leerikursuse. Jumalateenistused toimusid lisaks korra kuus Munalaskme hooldekodus, mis nüüd on suletud. Aasta algusest on kord kuus jumalateenistus Turba kultuurimajas. Neljapäeviti on Nissi vennastekoguduse palvelas palvetund, mida peavad Jüri ja Laine Pootsmaa. Natuke sagedamini kui korra kuus teeb õpetaja kodukülastuse, et jagada vaimutuge mõnele eakale koguduseliikmele.
Kevadisel praostkonna sinodil juhatuse esimehega vesteldes oli hea meel kuulda, et kogudus hoiab ja hindab oma karjast ning püüab teda igati aidata.
Juunis on lapsed oodatud kirikuaeda töölaagrisse, mis lõpeb ekskursiooniga Tartusse Ahhaa keskusesse. Kiriku uksed on teelistele avatud neljapäevast pühapäevani, toimub ka kontserte.
Rita Puidet

Nissi kirik ja kogudus
Koguduseliikmeid 580, annetajaliikmeid 173
Kogudust teenib 2002. aastast õpetaja Lea Jants
Praegune kirik on ehitatud Peterburi arhitekti David Grimmi projekti järgi aastatel 1871–1873. Kirik pühitseti 7. oktoobril 1873

Nissi Maarja kirik.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)