Nissi kirikul on vanust 145 aastat

Nissi Maarja kogudus tähistas 7. oktoobril piduliku jumalateenistusega kirikuhoone 145. aastapäeva.

Ilm oli sügisene, hommikul tibas vähe vihma ja väärikas kirikuhoonegi oli juba sügiseselt jahe.
Teenistusel jutlustas emeriitpiiskop Einar Soone. Piiskopi jutlus oli hingekosutav. Ta põimis oma jutlusesse ka koguduse 500-aastast ajalugu ning oli tunda, et Einar Soone ei olnud Nissis esimest korda. Tema jutluse seos tänapäevagagi läks koguduse inimestele südamesse.

Kimp luuletusi ja valik laule
Jumalateenistuse lauludeks olid sellel korral valitud tekstid Laine Villenthali luuleraamatust „Kimp luuletusi“. Laine Villenthal on pärit Nissi kihelkonnast ning kuigi ta oma elutöö tegi Lõuna-Eestis Pindi koguduses, oli Nissi kirikul tema elus ja hinges siiski väga oluline roll. Nissi kirikule mõeldes on sündinud nii mõnedki luuletused. Laine on juba ise oma luuletustele viise leidnud kasutusel olevate lauluraamatuviiside seast, kuid Nissi koguduse organist Jaan Vaidla on neile tekstidele ka ise viise loonud.
Üks Laine tekstidest loob meie silme ette pildi varahommikusest kirikust, kuhu on peagi kogunemas inimesed Jumala sõnast jõudu ning kosutust saama. Selle luuletuse esimene salm seisis ka aastapäeva laululehe tiitellehel:

Üle küla on laotunud ääretu
vaikus,
tasa vaid kõliseb kirikukell.
Kaugemal laanes kui mahedalt kaiguks
südameid ülendav helin nii hell.

Lisaks koguduselaulule rikastas jumalateenistust muusikaga kohalik Riisipere kammerkoor, kelle dirigent on Mati Turi. Nende esituses kõlas kolm hoolikalt valitud laulu.
Esimesena „Kaunim Meritähti, ema“ – Urmas Sisaski viimane laul tsüklist 12 laulu püha neitsi Maria auks, mis sobis hästi Maarjale pühendatud Nissi kiriku aastapäevale. W. A. Mozarti „Ave verum corpus“ seostus koguduse endiste õpetajate, töötegijate ning liikmete mälestamisega. Eesti vaimulik rahvaviis Helen Tobias-Duesbergi seades „Mu süda, ärka üles“ on nõtke ning dirigent Mati Turi tõlgenduses kasutas ära Nissi kiriku akustika eeliseid.
Aastapäevateenistusel kõlasid ka kaunid 145 aasta vanuse oreli helid, kui koguduse organist Jaan Vaidla pilli helisema pani. Meie Nissi kiriku orelit on peetud heaks pilliks ja see on ka kogudust hästi teeninud. Kuid tegelikkuses vajab pill suurt remonti. Esimese tööna on plaanitud ette võtta lõõtsade vahetus. Selleks otstarbeks on alustatud raha kogumisega ning aastapäevaannetused lähevad ka selleks otstarbeks. Jumal õnnistab igat südamest tulnud annetust.

Ühises osaduses ja üheskoos
Enne kui kogudus valmistus vastu võtma armulauda, pühitses piiskop Einar Soone kaks armulauakarikat, mis pärinevad tõenäoliselt 17. sajandist. Karikad tulid välja ühe kohaliku inimese kodu pööningult, kuhu need keerulistel aegadel tallele olid pandud ja lõpuks ununenud. Pööningut koristades leiti need ning tagastati kogudusele, mille eest leidjatele suur tänu.
Nüüd pärast restaureerimist Kanutis saab kogudus neid jälle väärikalt kasutada. Selliste vanade karikate taas kasutusele võtmine ühendab meie praegusi koguduse liikmeid põlvkondadega meie eel ning loob sideme meie väärikate esivanematega.
Pärast jumalateenistuse lõppu algas muusikaline osa, kus esitati W. A. Mozarti „Missa brevis“. Üles astusid ühiselt kolm koori: Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor, Türnpu meeskoor ja kohalik naiskoor Nelli dirigent Ene Kangroni käe all. Klaveril saatis Piret Väinmaa. Missa ettekanne oli meeliülendav ning väärikas lõpp sellel päeval Nissi kirikus toimunule.
Kogu kaunis ning hingekosutav päev jäädvustati ka tulevastele põlvedele. Seda tegid Anu Kaljumäe ja Elmo Tiisvald. Tänu neile saavad sellest osa ühel hetkel ka need inimesed, kes ise kohal viibida ei saanud.
Päeva pidulik osa lõppes ühise kohvijoomisega ja kauni Nissi kiriku pildiga tordi söömisega Riisipere kultuurimajas.
Kogu aastapäeva ettevalmistus toimus kogukonna ühise ettevõtmisena. Juba kevadel ja suvel sai kiriku juures tehtud väiksemaid ning suuremaid korrastustöid. Suurteks abimeesteks kiriku juures olid Juhan Särgava ja Heiki Pajur ning veel paljud teised inimesed, kes sirutasid oma lahke abikäe või toetasid kogudust annetustega.
Kiriku ümbruse korrastamisel oli oluline osa kohalikel lastel, kes olid kiriku juunikuises laagris, ning ka Swedbanki tublidel naistel, kes andsid märgatava panuse pühakoja ümbruse kaunimaks muutmisse.
Aastapäeva tähistamise juures oli oluline roll abivalmil ning lahkel Nissi kultuurikeskuse rahval.
Jumala hoidmist ja õnnistust igale inimesele, kes on toetanud meie kogudust ja selle pühakoda eri aegadel.
Tegemist oli küll Nissi Maar­ja kiriku 145. aastapäevaga, kuid tõelise ja tegeliku sisu sellele hoonele annavadki inimesed – kõik need, kes siin kohapeal ja kaugemalgi elavad ning toimetavad ja oma mõtete, palvete, tegutsemise ning toetusega tõelist kohalolevat Kristuse kirikut iga päev ehitavad.
Lea Jants,
Nissi koguduse õpetaja