Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Nihutamaks piire kirikus

01.05.2013 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Mis saab Eesti luterlikust kirikust pikemas perspektiivis, on küsimus, mis on tähtis Tartu Ülikooli-Jaani koguduse liikmest kirikukogu saadikule Juhani Jaegerile (36).

Kui Juhani Jaeger soostus neli aastat tagasi Tartu praostkonna sinodil kandideerima kirikukogu liikmeks, siis sõnastas ta selgelt, miks tema poolt hääletada. Kuidas tõhustada EELKd kui organisatsiooni – sellise ülesandega lubas ta minna kiriku kõrgemasse seadusandlikusse kogusse.
«Toona selline suunitlus nähtavasti veenis,» arutleb Juhani, kui me jüripäeval Jaani kiriku käärkambris jutu päevakajalistelt teemadelt üldisematele suuname. Mure kiriku pärast asub Juhani südames tänini, aga arvamus lahendusvõimalustest on nelja kirikukogus veedetud aastaga oluliselt muutunud.

Pigem koguduste liit
Osutudes kirikukogusse valituks oli Juhani Jaegeri tuntus ületanud kodukoguduse piirid, sest juba kolm aastat oli ta vedanud üldkiriklikku suurprojekti «EELK arengukava 2008–2017». Visionäärina lootis ta, et kui selgitada välja reaalne olukord ja sõnastada eesmärgid, saab koostada kiriku terviku arenguks vajaliku tegevuskava. Enda sõnul lähtus ta projektijuhina väga selgelt eeldusest, et EELK määratleb ennast ühtse organisatsioonina, kellel on soov kasvatada oma liikmeskonda. Sama käsitlust jagas ka kirikuvalitsus, viies arengukava kirikukogu ette.
«Viimaste aastate jooksul kirikukogus olen enda jaoks sedastanud EELK juurprobleemi,» tunnistab ta. «See on väga lihtne – EELK-l ja selle juhtkonnal (pean silmas kogumit, mitte üksikisikuid) puudub tegelik soov olla organisatsioon.» Juhani Jaeger möönab, et see tõdemus seadis mitmed sihid pea peale, sest kõikuma hakkas kogu arengukava alustala: inimeste juhtimine. Äratundmine, et EELK on pigem koguduste liit kui kirik, tõstab senisest enam fookusesse üksikkoguduste vajadused.
Praostkonna mandaadiga
Küsimusele, kuivõrd Juhani tunneb, et on oma praostkonna 20 koguduse hääletoru, vastab ta üllatuslikult: «Olen sinodikoosolekutel teinud üleskutseid pöörduda saadikute poole oluliste teemade kirikukogusse viimiseks, kuid ideid ja soove ei ole minuni väga jõudnudki.» Põhjendusena pakub ta oletuse, et kirikukogu liikme tegelik mõju on väga väike või liiga pika vinnaga, aga ka asjaolu, et inimestel puudub harjumus nõuda valitud saadikutelt oma mõtete kirikukogule viimist.
Seega peab Jaeger oma praostkonnalt saadud mandaadi sisuks kiriku haldusreformi temaatikat: «Küsimus oli, mis hakkab toimuma pärast arengukava vastuvõtmist. Arengukava lähtus eeldusest, et inimeste kaasamine ja juhtimine dokumendi kinnitamisega mitte ei lõpe, vaid algab.»

Üks etapp läbi
30. aprillil Mandri-Eesti keskpunkti Paidesse kirikukogu istungjärgule sõites teab Juhani Jaeger, et üks etapp on elus ümber saamas. Uueks perioodiks nõustus ta küll kandideerima, kuid kahtles samas, kas see on õigeim viis oma jõu panustamiseks.
«Sinodikoosolekul osalemisest loobumisega jätsin Jumala otsustada, kas peaksin EELKd kasvatama Tartu Jaani koguduse kaudu või püüdma kirikukogu liikmena kasvatada organisatsiooni, mis ei soovi olla organisatsioon. Kuna mind ei valitud, tean, et minu koht on koguduses, inimeste lähedal.»
Kirikukogu selle koosseisu nelja-aastase ametiaja lõppemine tõstatab vajaduse mõtiskleda, mis tehtud ja millised teemad jõuavad uue saadikutekoosseisu töölauale.
«Kindlasti oleks minu hääl võinud olla tugevam, ma ei ole liiga palju esile trüginud.» Ta selgitab, et on planeeritud sõnavõttude asemel puldist rohkem üles astunud «jooksvalt», paludes sõna küsimuste-kommentaaride voorus. Jaeger nendib, et kuna ettevõtjaid ja ettevõtluse taustaga inimesi on kirikukogu saadikute seas vähe, siis jäävad teatud teemapüstitused paraku ka väiksema ringi, põhiliselt majandusnõukogusse kuuluvate saadikute pärusmaaks.
Haldussuutlikkuse kõrval peab Juhani Jaeger möödunud nelja tegevusaasta olulisimaks teemaks poleemikat usuteaduse instituudi ümber: «See, et üks töölõik saab EELK eelarvest lõviosa, on väga oluline küsimus.» Ta küsib, kas üldkiriklik kasu on piisav, ja jääb kahtlevale positsioonile: «Eeldades, et kiriku kasvu all peetakse silmas koguduste kasvu vaimus ja arvudes, oleks õigem jagada summa koguduste üksikprojektide vahel.»
Järgmise koosseisu olulisemaks väljakutseks on uue peapiiskopi valimine, juhul kui praegune kirikupea jääb otsuse juurde siirduda emerituuri. Juhi olulisust Jaeger ei alahinda. «Kirik vajab väga tugeva kaasamis- ja juhtimisvõimega inimest,» jagab ta oma seisukohta, nentides, et see visioon kätkeb teatud vastuolu: «Vähestel on annet olla väga hea hingekarjane ning samas lõpuni välja sirgjooneline juht.» Aga selliseid inimesi, kellel need omadused olemas, Jaegeri kinnitusel EELKs on.
Liina Raudvassar

Juhani Jaeger
Tartu Ülikooli-Jaani koguduse juhatuse esimees
EELK XXVIII kirikukogu saadik
SA Tartu Jaani Kirik juhatuse esimees
EELK arengukava 2008–2017 projektijuht
EELK koguduste juhatuse­esimeeste konverentsi organiseerijaid

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)