Esileht » Arvamused » Arvamus »

Neljas võim ja tõde

01.06.2011 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Laulva revolutsiooni päevist saadik on kirik oma tegemistega olnud Eestis avalikkuse tähelepanu all. Kiriku tegemisi on kajastatud erinevates meediakanalites vallalehtedest kuni rahvusvaheliste päevalehtedeni. Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks on muutunud  ajakirjanike kiriku poole suunatud sulg. Viimastel aastatel on tundunud, et avalik meedia otsibki kirikuga seoses vaid skandaale ning kajastab peamiselt intriigi pakkuvat materjali. Nende väited, kes ütlevad, et kirik ise ju mingit muud kajastamist väärivat infot avalikkusele ei suuna, on ebatäpsed. Konsistoorium saadab iga nädal avalikesse ja kirikuga seotud infokanalitesse pressiteateid. Nende alusel võib iga meediakanal paluda kiriku kõneisikutelt kommentaare, intervjuusid ja arvamusartikleidki. Eks ole Eesti Kirikki EELK ametliku häälekandjana avalikkusele suunatud infokandja.
Ilmalike meediakanalite võhiklikkuse või isegi pahatahtlikkusega tuleb ilmselt leppida ning võtta seda ühiskonna tegelikku palet peegeldava paratamatusena. Päri ei saa aga olla juhul, kui moonutatud, tasakaalustamata või tendentslikku informatsiooni avaldavad omanike, toimetajate või kirjutajate kaudu kirikuga seotud meediaväljaanded.
Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi kohaselt peab konflikti sisaldava materjali puhul ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Toimetus peab kontrollima, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari õigust samas numbris või saates.
Viimasel aastal on pingeid tekitanud EELK ja E.E.L.K. ühinemine, mis on saanud ka ohtralt meedia tähelepanu. Kahjuks ka tendentslikku või lausa valelikku. Toon vaid paar näidet. Hiljuti saabus EELK ametlik delegatsioon visiidilt, mille käigus külastati Ameerikas Delaware’i-Marylandi sinodit ja mõnda EELK Välis-Eesti piiskopkonna kogudust. Osaleti EELK Ameerika praostkondade ühissinodil. Kõikjal võeti peapiiskoppi ja teda saatnud delegatsiooni liikmeid vastu väga sõbralikult. Tõsi, sinodi koosolekul oli õhus pingeid ja kritiseeriti Eesti kirikute ühinemise protsessi. Sinodipäev lõppes ühise jumalateenistuse ja armulauaosadusega, millel osalesid kõik nii Eestist ja Kanadast saabunud külalised kui ka sinodi delegaadid Ameerika kogudustest.
Kurb oli 15. mail lugeda Eesti Elu internetiväljaandest (vt www.eesti.ca) Airi Vaga ülevaateartiklit nimetatud sinodist, kus ta vaid vihjamisi mainib ühist armulauaosadust, kuid loetleb järgmise päeva hommikul toimunud sõnajumalateenistusel mitteosalenuid hukkamõistvalt nimepidi. Artikli autor jättis kirjutamata praost Thomas Vaga varasemast kirjalikust küsimusest peapiiskopile, kas ta soovib teenida Lake­woodis toimuval jumalateenistusel. Peapiiskopi jaatava vastuse peale hääletas Lakewoodi koguduse nõukogu peapiiskopi ja piiskop Andres Tauli jumalateenistusel teenimise lubamise vastu. Sellises olukorras ei saanudki peapiiskop ja piiskop käituda teisiti, kui sõita Lakewoodist ära, et oma osalemisega teenistusel mitte toimida koguduse nõukogu soovi vastaselt ja tekitada sellega lisapingeid.
Teine näide on seotud Ameerikas asuvate EELK koguduste üksikute esindajate unistuste ja püüdlustega, mida illustreerib hiljuti koostama hakatud kodulehekülg (vt www.eelkl.cwahi.net). Selle kodulehekülje päises seisab suurelt: Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Koguduste Liit. See unistus ületas uudisekünnise internetiportaalis Meie Kirik (vt www.meiekirik.ee) juba toimunud faktina, kui veebilehe uudistetoimetus avaldas 20. mail teate: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidul oma kodulehekülg.
Nii EELK konsistooriumil Tallinnas kui ka EELK Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumil Torontos puudub info, et selline liit oleks  loodud. Ka ei ole vastavat infot laekunud kuskilt mujalt. Kõik senised EELK kogudused nii Eestis kui välismaal kuuluvad endiselt ametlikult EELK koosseisu, hoolimata vastupidistest kuuldustest ja teadetest.
Arvan, et kirikus ei pea lähtuma niivõrd erinevatest inimlikest eetikakoodeksitest, kuivõrd piibellikest põhimõtetest, mis puudutavad tõe rääkimist või selle eest seismist. Martin Luther kirjutab oma Suure Katekismuse kaheksanda käsu seletuses: «Nõnda osutub valetunnistuseks kõik see, mida ei saa nagu kord ja kohus tõestada. Seda, mis pole piisava tõestamisega avalikuks tehtud, ei tohi keegi hakata paljastama ega seda tõena edasi rääkida.» Sellest põhimõttest võiks lähtuda iga kristlane, kuid kindlasti ka iga meediakanal, mis vastavalt üldisele tõdemusele esindab ühiskonnas seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu kõrval nn neljandat võimu.

Urmas Viilma
,
kantsler

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)