Esileht » Online » Online artiklid »

Narva lapsed õppisid Haapsalus Eestit tundma

09.07.2012 | | Rubriik: Online artiklid

Miks ainult üks nädal, mitte kaks? Miks mitte terve kuu?

Neile küsimustele pidin vastama esmaspäeva õhtupoolikul käratsevas lasteparves teel piiskopilinnuse mänguväljakult Haapsalu luteri koguduse Jaanimajja Jaani kiriku kõrval.

Vastata oli lihtne ja keeruline. Nädal Haapsalus on Narva ühiselamu lastele mitme hea inimese ühisel jõul tehtud kingitus. Enamaks lihtsalt ei jagunud ja üks nädal on kindlasti palju parem kui mitte midagi.

Lapsed on selgitusega päri. Mõte, et kellelgi teisel on puhkus Haapsalus võimalik kuuks, kaheks või et hoopistükkis elataksegi niisuguste suvemõnude keskel — selline mõte ei kerkinud kordagi üles.

Vastupidi. Homme otsa saavast nädalast osatakse väga lugu pidada. Osatakse siiralt tänulik olla ja seda aega nautida. Kõike seda olen Narva laste puhul kogenud nendega iga päev koos olles. Nii mere ääres kui ka Iloni Imedemaal. Nii ühises lõunalauas kui ka mänguväljakul. Nii päevast kokkuvõtet tehes kui ka sellele hommikul vastu minnes.

Narva lapsed Haapsalus?

Kindlasti poleks selles midagi tavatut — puhkuste ajal inimesed ikka liiguvad. Sõidetakse Eesti piirest palju kaugemalegi. Perega veedetud kvaliteetajast räägitakse üha rohkem. Kui aga polegi peret? Kui ei ole raha reisi ette võtta?

See pole sugugi nii väheste mure, kui sooviks. Sel nädalal Haapsalut väisavate Narva lastega kahjuks just nii ongi. 13 tüdrukul–poisil vanuses 7–14 aastat oli õnn oma igapäevaelu argirutiinist koos kahe kasvatajaga korraks välja saada. Ehkki neile on kauni puhkepaigana lähedal pika liivarannaga Narva–Jõesuu, erineb Eesti läänerannik millegi poolest oluliselt.

Paralepa soe vesi on õige vastus, aga siiski mitte see, mida silmas pean. Vene keelt kõnelevate inimeste ülekaal Kirde–Eestis pole kellelegi uudis. Aga et 64 000 elanikuga Narvas on eesti keelt emakeelena kõnelejaid alla 4%, võiks meid küll mõtlema panna, enne kui järjekordse süüdistuse "miks nad siis ei viitsi eesti keelt ära õppida" lendu laseme.

Piirist ja elust piirilinnas

Vene kolleegidel Narvas külas käies kogen alati kummalist tunnet, et ehkki riigipiirini on veel kilomeetreid, lõpeb Eesti siiski enne meie suuruselt kolmanda linna silti.

Ida–Virumaa suurima töötuse piirkonnana on üldteada. Aasta tagasi piirilinnas toimunud ümarlaual nenditi, et Narva töötus on naise nägu.

Naised, tavaliselt haritumad ja rohkem ümberõpet saanud, on ometi pere ja lastega seotud, neil on vähem suhtlemis– ja liikumisvõimalusi. Kui Narva mehed on valmis töötama mis tahes Eesti nurgas, siis naistel on tihtipeale raske leida tööd isegi Ida–Virumaa piires, tõdeti toona ümarlaual.

Laias laastus ei ole Narvas aastaga palju muutunud. Kreenholmi sulgemist käsitlesid kohalikud inimesed katastroofina. Kahetsusväärselt ei paista armetu reaalsus kaugele nii selgesti kätte, kui see on tunnetatav kohapeal.

Linnas on kaheksa suurt, umbes 180 toaga ühiselamut, igaühes elab sadu inimesi. Ühes niisuguses ühiselamus elavad lapsed ongi praegu Haapsalus.

Igaühel neist on oma, enamasti karm lugu. Vanem või vanemad, kui nad on juhtumisi mõlemad olemas, on töötud. Endised või halvemal juhul tänased sõltlased. Toimetulekuraskused on nende elukorralduse igapäevane osa.

Kõik see kokku ongi keskkond, milles need lapsed aasta ringi elavad. Kas neil, nagu kõikidel teistelgi lastel maamuna peal, on õigus näha ja kogeda midagi paremat? Usun, et oleme kõik ühel meelel — on!

Haapsalu võlu

Mul on olnud õnne kolmandat suve Haapsalus peatuda. Siinne väikelinna tempo ja vahemaad, rahu ja vaikus, meri ja selle juurde kuuluv on sisemaa inimesele kosutav avastus.

Veel suurem ja meeldivam avastus olid siinsed inimesed. Avatud ja siirad juhuslikes kohtumistes — turul, kaupluses, kirikus, kus iganes.

Edasi loe Lääne Elust.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)