Esileht » Uudis » Uudised »

Narva koguduse taassünd

23.11.2018 | | Rubriik: Uudised

Valgusmäng Narva kirikus.
Regina Hansen

Möödunud nädalal toimus Narva Aleksandri kirikus neli suurejoonelist kontserti ja avati valgusinstallatsioon „Taevas Narva kohal“.

Nelja aasta eest väljakuulutatud pankrot on nüüdseks möödanik, kogudus on jõudsalt kasvamas ja kirikuhoone riigi, linna ning eraisikutest kaasrahastajate toel ärganud uuele elule.
Kiriku taasavamine rahvale toimus siiski juba Narva kirikupäevade ajal septembris, mil kirikut külastas enam kui pool tuhat inimest. Sellele sündmusele eelnes aasta jagu ettevalmistusi ja koostööd linnavalitsuse, koguduste ja riigiasutuste vahel. Vahetult kirikupäevade eel renoveeriti ettevõtja Heiti Hääle rahalisel toel kiriku kuppellage, et kõrvaldada varisemisoht. Seejärel tehti Nelja Tuule ristirännaku vabatahtlike abiga ära suur remondijärgne koristustöö.
Möödunud nädala 13.–16. novembri kontserdisarja avakontsert oli suursündmus, kus lisaks kiriku taastamisega seotud riigitegelastele, ettevõtjatele ja kiriku esindajatele osales ka parajasti Narvas töötav president. Riigipea leidis kontserdi eel mahti ka koguduserahvaga kohtumiseks.
„Kogudusel läheb väga hästi – tänu Jumalale,“ ütleb õpetaja Urmas Karileet. 30. septembril andis emeriitpeapiiskop Andres Põder kogudusele Maarja nime. „Uus nimi oli vajalik selleks, et endist tegevuse lõpetanud kogudust uuest kogudusest selgemalt eristada,“ selgitab Karileet.
Koguduse õpetaja lisab, et Venemaa keiser Aleksander II, kelle järgi eelmine kogudus nime sai, hukkus 1881 atentaadis ega olnud pühak. Maarja seevastu on kogu aeg olnud kirikus varjatult kohal. „Maarja nime kandis esimene Narva kristlik kogudus. Narva kiriku altarimaalil on Maarja sündimise lugu. Dolores Hoffmanni vitraažil on Maarja nimi kirjutatud selliselt, et sellest võib välja lugeda nii Maarja kui ka Narva,“ toob Karileet näiteid.
Maarja kogudusse on igal aastal lisandunud paar-kolmkümmend inimest. Suurem osa neist on endise Aleksandri koguduse liikmed, aga tuleb ka uusi inimesi. Kirikus peetakse teenistusi eesti, vene ja soome keeles. Tegutseb pühapäevakool, toimuvad leeritamised, ristimised, laulatused.
Kui seni käidi koos kiriku torniruumis, siis suur saal on kogudusele suur väljakutse, nendib koguduse õpetaja. Selleks, et Aleksandri kirik saaks renoveeritud ja linna ning päästeameti seatud tingimused täidetud, on veel pikk tee käia. Nüüdseks on kogudusel siiski juba kergem hingata, sest koostöö erinevate asjaosaliste vahel on hoo sisse saanud.
EELK ja Vabariigi Valitsuse ühiskomisjoni istungil otsustati, et siseministeeriumi juurde luuakse kiriku edasist renoveerimist korraldav töörühm. Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku kujundada kirikusse kontserdisaal. Narva linn annab kirikule tegevustoetust ja on samuti lubanud linna sümboliks oleva kiriku kordategemisel aidata.
Kiriku esmasele kordategemisele pani õla alla EELK Toetusfondi nõukogu liige, ettevõtja Heiti Hääl. Aleksandri kiriku täieliku renoveerimise kulu jaguneb praeguste plaanide kohaselt kolmeks: 1/3 moodustab kultuuriministeeriumi taotlus riigieelarvest, 1/3 katab Narva linna taotlus riigieelarvest ja 1/3 maksab EELK Toetusfond. Kui Narva linnal õnnestub saada 2024. aasta kultuuripealinna tiitel, on võimas Aleksandri kirik kahtlemata selle üks pärl.
Regina Hansen

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)