Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Narva kirik pakub erilist valgusmängu

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Narva Aleksandri Suurkirik sai ainulaadse valgustuse, mis võimaldab korraldada kontserte koos valgusmänguga. 	Foto: Irina Kivimäe

20. augustil tähistas Narva Aleksandri kogudus Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva väga iseäralikul ja pidulikul moel.
Õhtul kell 19 toimus kristliku bluusi kontsert, kell 20.30 algas katoliku koguduse missa gregooriuse koraalidega ja kell 21.30 süttis romantiliste orelihelide saatel kiriku välisvalgustus.
Pidulik osa algas juba õhtul kella 18 paiku, kui katoliiklikud misjonärid Lätist tõid kirikusse hiigelsuure risti. Seda veetakse riigist riiki ning et Narvas katoliku koguduse majja see rist lihtsalt mahtunud ei oleks, siis ulatasime naabritele abikäe ja kutsusime nad oma kirikusse.
Kontserdi kristliku bluusi ja gospelmuusikaga andsid Viru-Jaakobi koguduse õpetaja Tarmo Linnas ja Viru Gospelkoor Tuuliki Jürjo juhatusel. Kavas olnud laule kuuleb Eestis kontserdil väga harva: autorite valik ulatus Paul Simonist Argentiina ja Põhja-Ameerika tundmatute bluusisolistideni.
Inspireerituna nendest väga sügava mõttega bluusilauludest, sai kontserdil kuulda ka mitut meie KLPRs trükitud laulu sarnases seades. Nii kõlasid uutmoodi rütmikalt «Säravaim täht», «Jumal, Sul ligemal», «Mis tunneb hing» jt.
Kontserdi järel kogunesid katoliiklased risti juurde ning õhtuhämaruses kõlas «Missa de Angelis».
Täpselt kell 21.30 kõlas kirikukell ning algas valgustuse süütamise tseremoonia. Koos esimeste orelihelidega Juliana Baranova esituses süttisid esimesed tuled, siis edasi üha uued ja uued, kuni särasid kõik aknad ja vitraažid. Ning Tuuliki Jürjo «Sõjaloo» kõlades orelilt süttis ka tornivalgus, mis iga natukese aja tagant värvi vahetas. Tegelikult oli tegemist lausa mitme erineva värvi kombinatsiooniga, sest tornitipp ja külgedel olevad kolmnurgad võimaldavad eraldi sisselülitamist.
Natuke demonstreeriti ka teisi selle valgustuse võimalusi: vilkumist ja sädelemist. Kahjuks mitte eriti pikalt, sest selle valgustuse ehitanud Peterburi firma Tehnosvet esindajad kartsid kirikust diskosaali muljet jätta. Esitluse lõppedes jäeti tornitipus automaatikasüsteem ise värve vahetama. Rahvas aplodeeris, ahhetas ja ohhetas, ning mitte ilmaasjata: taoline süsteem on ainulaadne mitte üksnes Eestis, vaid kuulu järgi isegi Euroopas.
Efektide avastamine jätkub: kirikusaalis tekivad valgustuse süttides värvilistest vitraažidest omaette kujundid, mida on loodetavasti võimalik sügisel näha ka kontserdikülastajatel (valgus süttib piisava pimeduse korral). Ning vapustava vaatepildi mõjul tekkis uus kontserdiidee: kontserdid koos valgusmänguga, aga seda siis juba järgmisel aastal.

Tuuliki Jürjo