Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Narva kirik ja inimesed fotodel

11.02.2004 | | Rubriik: Kirikuelu

Möödunud kolmapäeval avati Narvas Hermanni kindluses Aleksandri Suurkirikule pühendatud näitus «Taassünd».
Näituse idee pärineb Narva koguduse õpetajalt Villu Jürjolt, teostus aga on tehtud käsikäes ajalehe Narvskaja Gazeta fotograafi Irina Kivimäega. Viimane on oma töö tõttu kirikut ja seal toimunud üritusi korduvalt pildistanud. Nii tegigi õpetaja Jürjo talle ettepaneku näitusel osaleda. Lisaks illustreerivad näitust Maiu Kurvitsa ja Tõnis Nurga fotod.
Ülespandud 25 värvifotot on pildistatud kahe aasta jooksul, need on mõõdus 20×40 cm. Irina Kivimäe sõnul pole tegu fotoreportaazhiga, vaid kunstfotodega, mida ta erksuse saavutamiseks lisaks arvutis töötles. Fotod on täis liikumist: tegu pole enam kivistunud varemetega, vaid uue hingamise saanud pühakojaga, mille seinte vahele mahuvad jumalateenistused, erinevad kontserdid, esinemised.
Õpetaja Jürjo ütles näituse idee kohta, et soov oli ka talvel, kui kirik on suletud, seda siiski huvilistele tutvustada. «Koguduse tee on minna katedraali tagasi – nii vaimselt kui ka füüsiliselt – ja näitus on üks peatus sel teel,» ütles mõtte algataja.
Kui küsisin fotograaf Irina Kivimäelt, mida Suurkirik tema jaoks tähendab, ütles ta, et ennekõike on ta narvalasena uhke kodulinna kiriku üle. Ta on ise küll õigeusklik, kuid suhtus varem tühjalt seisvasse kirikusse kui ajaloo mälestusmärki, aga on nüüd õnnelik, et kirik uuele elule on ärganud.
Narva Aleksandri kiriku projekteeris Otto v. Hippius Peterburist ja nurgakivi pandi 3. juulil 1881. Kirik pühitseti 9. juunil 1884. 6. märtsil 1944 tabas mürsk kiriku kuplit, mille säilinud osa 24. juulil õhati. Aastatel 1956–62 taastas kogudus kirikut, ent siis oldi sunnitud kirik loovutama. Aleksandri Suurkirik tagastati kogudusele 21. detsembril 1990 ja esimene jumalateenistus peeti pühakojas 8. juulil 1994.
Rita Pokk

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)