Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Narva Aleksandri kiriku päästmine

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Märksõnad:  / Number:  /

24. märtsil riputas Mart Raudsaar oma Facebooki seinale üleskutse: «Teet Korsten tegi ettepaneku Narva Aleksandri kiriku päästmiseks korraldada üldrahvalik korjandus, ostmaks kirik välja väärikaks eestimeelseks kontserdisaaliks, mille tornis asuks Narvat tutvustav ekspositsioon. Toetan mõtet. Samas on selge, et ilma riigi toetuseta jääb sellest rahast väheks, kui võimaldatakse enampakkumist. Kui riik lisaks igale rahva korjatud eurole teise ja ettevõtjad kolmanda, siis oleks vajaliku summa kogumine mõeldav.»
Olen rääkinud mitme inimesega, kellele läheb korda Narva kiriku saatus. Kui kõik head ideed kokku koguda ja ühise eesmärgi nimel ellu rakendada, võiks kokku tulla kiriku päästekomitee. Peapiiskop Urmas Viilma on pidanud läbirääkimisi riigi ja Eesti Kontserdi esindajatega ja tema sõnul oldi lahenduse leidmisele üsna lähedal, enne kui avalikkusesse paisati uudis kiriku enampakkumisele panekust. Ja olukord muutus.
Diplomaat Jüri Trei, kes on olnud Peterburi Jaani ja Narva Aleksandri kiriku taassünni juures, meenutas, kuidas president Lennart Merile ja peapiiskop Jaan Kiivitile tehti 1996. aasta kevadel ettepanek pidada Narvas võidupüha paraad ja kasutuseta räämas kirikus esimene avalik jumalateenistus, kus abikäe kiriku korrastamiseks ulatas linnapea Raivo Murd.
Jüri Trei mäletamist mööda öelnud president, et prügimäele tema võidupüha tähistama ei lähe, kuid ära kuulanud põhjendused, viseeris päevakava. Eesti riik oli võidupühal Narvas kohal. Oli ka kirikus, mille lae alla oli tõmmatud kapronist mõrralina, et laest pudenevad tellised jumalateenistusel osalejaid ei vigastaks. Ühtlasi anti sellega esmakordselt sõnum rahvale, et on alustatud kiriku taastamistöödega. Aastatel 2000–2014 Narva õpetaja Villu Jürjo hinnangul toimus esimene jumalateenistus kirikus kaks aastat varem õp Elmar Kulli teenimisel, kuid kahjuks ei järgnenud siis sellele veel mingit tegevust.
2008. a suvel avati pidulikult kiriku torn, aga halvas olukorras kirikuhoone nõudis jätkuvalt raha ehitustöödeks. Kiriku ehituses tulid rasked ajad. 2015. aastal kuulutati välja koguduse pankrot ja kirikuvara pandi oksjonile, kus eelmise aasta lõpus polnud seitsmele objektile ostjat leitud. Nimistust olid väljas kalmistu ja Aleksandri kirik. Vaiksel nädalal teatasid aga võlausaldajad, et müüki on pandud ka Aleksandri kirik.
Kui president Meri oma isikliku osavõtuga hindas riigimehelikult kõrgelt Narva eestlaste pühakoda, siis miks ei suuda me 20 aastat hiljem üles näidata samasugust hoolivust? Kas üldrahvalik korjandus suudab päästa Euroopa idapiiril paikneva pühakoja ja säilitada see eestluse kantsina?
Sirje Semm

Jaga