Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Näitused räägivad reformatsiooni ajaloost ja tulemitest

06.09.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Järva-Jaani kirikus on vaatamiseks konsistooriumi rändnäitus „Reformatsioon 500“. Järva-Jaani kogudus

Reformatsiooni 500. aastapäev on inspireerinud koostama näitusi, et kauget aega ja sündmusi tänapäeva inimesele tutvustada. Eesti Kirik annab lühiülevaate näitustest.

Konsistooriumi rändnäituse „Reformatsioon 500“ on koostanud Sigrid Põld ja Janis Tobreluts ning kujundanud Riina Sildvee (konsulteerinud Thomas-Andreas Põder ja Priit Rohtmets). Näituse esmaesitlus oli aasta tagasi 9. septembril Tallinna linnavalitsuses. Pärast seda on näitust mitmel pool näha võidud. Viimased kohad on olnud Haapsalu ja Järva-Jaani kirik. Näitus tutvustab reformatsiooni tekkelugu, levikut Euroopas ja luteri kiriku rolli meie maa kultuuri- ja haridusloos ning rahva igapäevaelus. Näitust saab tellida (tel 627 7350 või konsistoorium@eelk.ee) ja oma koguduses või mujal kohapeal eksponeerida.

* * *
Keilas asuvas Harjumaa Muuseumis (Linnuse 9) avati 20. mail näitus „Kirik keset küla“, mis jääb avatuks 7. jaanuarini 2018. Näituse autor on Priit Rohtmets. Tekstide autorid Inna Jürjo, Aivar Põldvee, Juhan Kreem ja Priit Rohtmets; kujundanud Getter Vahar, Jürgen Ermel. Näituse meeskond: Marek Roots, Janis Tobreluts, Ann Aaresild, Riine Kallas, Mall Siniveer, Liis Serk.
Näituse tutvustuses öeldakse: „Alustades 1517. aastal puhkenud murrangulistest sündmustest Saksamaal, ulatudes läbi sajandite Eesti Vabariigi ja nõukogudeaegse kirikuelu kirjeldamiseni; „Kirik keset küla“ on haarav ülevaade luterlusega kaasnenud poliitilistest, kultuurilistest ja religioossetest muutustest. Reformatsiooni ja luteri kiriku ajaloo kõrval tuuakse välja ka kiriku roll inimeste igapäevaelus, seda nii minevikus kui tänapäeval.»
Sajanditevanuste trükiste kõrval (1739. aastal trükitud esimene eestikeelne Piibel!) eksponeeritakse näitusel EELK konsistooriumi arhiivist, Keila Miikaeli kogudusest ja erakogudest pärit unikaalseid esemeid ja fotosid. Uudistada saab 109 aasta vanust surnuraami, kohtukulli, ristimis- ja leeri­kleite, vaimulike ametirõivaid, armulauakarikaid ja ristimisvaagnaid. Tutvuda saab ka põnevate dokumentaalkaadritega nii Kodu- kui ka Välis-Eestist.

* * *

Näitus Eesti Ajaloomuuseumis. Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avati 21. juunil näitus „Kelle usk on õige?“, mis jääb avatuks 13. maini 2018. Martin Lutheri algatatud liikumise tähendust on mõistetud ja tõlgendatud läbi aegade erinevalt. Näitus viib külastaja tagasi reformatsiooni algusaega 16. sajandisse, mil muretseti õndsaks saamise pärast.
See oli aeg, mil puhta südametunnistuse omandamiseks ei piisanud indulgentsi ostmisest ning vaieldi, kes või mis on kristliku õpetuse ülim autoriteet ja kelle usk on õigem.
Näitus annab ülevaate keskaegse inimese paremaks saamise püüdlustest usu kaudu ja keskendub Eesti aladel toimunud reformatsiooniliikumisele. Vaatamata suurele vahemaale Tallinna ja Wittenbergi vahel jõudsid uuenduslikud ideed Eesti aladele suhteliselt kiiresti.
Oma roll selles oli Lutheri ja tema mõttekaaslaste otsekontaktidel siinsete usumeestega ning trükitud kirjasõna levikul. Kui linnades käisid ägedad arutelud uute ideede üle, jäi maarahvas truuks oma usule. Sellest omapärasest muinasusu ja katoliikluse sümbioosist sündinud religioonist tuleb näitusel ka juttu. Kajastatud on ka kirikurüüste teema.
Näha saab mitmesugust kirikuvara: korjanduskassat, Niguliste kirikupinkide otsalaudu ja mitmeid teisi kristliku sümboolikaga seotud esemeid, arheoloogilisi leide Pirita kloostrist, raamatuid ja dokumente 16. sajandist. Näitusega kaasnevad haridusprogramm ja teemaõhtud.
Kuraatorid Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseum), Tiina Kala ja Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv). Kujundanud PULT OÜ (Raivo Randoja ja Kersti Tuhkru).

* * *

EPSi peasekretär Jaan Bärenson peab Kosel ettekannet emakeelsest pühakirjast. Kerstin Kask

Reformatsiooni tulemina hakati Piiblit tõlkima rahvuskeeltesse. Eestis sai Uut Testamenti lõunaeestikeelsena lugeda aastal 1686 ja põhjaeestikeelsena 1715 ning Piiblit tervikuna 1739. aastast. Eesti Piibliselts tutvustab oma väljapanekuga Piibli tõlkimise ajalugu.
Augusti lõpuni sai külastada piiblinäitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“ Haapsalu kirikus. Väljapanekut emakeelse Piibli tõlkimise loost saab kaeda ka Kose raamatukogus (Hariduse 2) 22. augustist 30. septembrini.
Näituse „Emakeelne pühakiri“ avamisel pidas ettekande Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Piibel kui kristlust kandev sõnum on aastasadu olnud eesti keele, kultuuri, rahva ja riigi kujundajaks.
Eesti Kirik

Ref500_logo_tsitaadiga

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest.
(1Pt 5:7)