Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Näitus põlvkondi ühendamas

11.02.2015 | | Rubriik: Kultuurielu

Kuraator Külli Valk esitleb õigeuskliku kodu interjööri kuuluvat pühadenurka, kuhu on sätitud mitmes kihis pererahvale olulisi ikoone, samuti on siin kirikus pühitsetud küünlaid ja teisi esemeid ning kõige katteks on pühapilte varjav setu traditsioonist pärit pühaserätt. 2 x Liina Raudvassar

Kuu algul Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatud näitus «Ikoonide inimlik ja jumalik maailm» jääb huvilistele vaadata oktoobri lõpuni.

Tegemist on juba kolmanda näitusega sarjast, millega koguhoidja-muuseumipedagoog Külli Valk tutvustab Tartu ülikoolile kuuluvat õigeusu pühapiltide kollektsiooni. Ülikooli kunstimuuseumis on hoiul umbes paarsada ikooni, mis on pärit Venemaalt ning jõudnud riikliku annetusena Tartusse 1970.–1980. aastatel, enamasti pärast konfiskeerimist keelatud esemetena Nõukogude Liidu piiril.
Tööd on dateeritud ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. «Kogu on eripalgeline, rohkem on teisejärguliste meistrite töid,» selgitab Külli Valk, lisades, et enamik pühapiltidest on pärit eraisikutelt, kuid mõned on asunud algselt ka kirikus.
Kogus on lihtsakoelises talupoeglikus laadis ikoone, aga ka suurlinnade kallihinnalisi töid, samuti Lääne-Euroopa kunstistiilide mõjutustega kunsti. Külli Valk toonitab, et mõned ülikooli kogusse kuuluvad ikoonid järgivad veel Vene 17. sajandi kirikureformide eelset vanausuliste traditsiooni.
Kui kõikidele oma koostatud näitustele omistab Külli Valk harivat tähtsust, siis viimase väljapanekule seadis ta eriliseks ülesandeks näidata ikoonide inimlikku ja jumalikku mõõdet. Tegelikult teame ikoonidest väga vähe, nendib Valk. Isegi õigeuskliku taustaga inimestele on tihti mitmed põhitõed uudiseks, saab öelda Külli Valgu sõnul näitusele jõudnute muljete põhjal.
Ta toob näiteks ühe vene rahvusest ajakirjaniku, kes pärast intervjuud oli rõõmus, et tunneb nüüd paremini oma juuri ja teab, mida-keda kujutab kapinurgas alalhoitud pilt. «Eesmärgiks on aidata luua sidet põlvkondade vahel, et me mõistaks pereliine ja märkaksime ka teiseusulisi,» rõhutab Valk. Ta kutsub huvilisi ka näituse raames toimuvatele kunstikolmapäevadele (vt www.muuseum.ut.ee).
Näitus tutvustab ortodoksses kultuuriruumis levinud ikoonikunsti sisulist poolt, aga selgitab ka pühapiltide seoseid inimeste igapäevaeluga. Eesti õigeusklike rahvakombestik oli väga rikkalik. Paljud rituaalid aitasid uskumuste kohaselt tagada õnne ja tervist.
Tegelikult kulges inimese terve elu kirikuaasta rütmis. Peipsi-äärsete vanausuliste juures lähtuti aedvilja külvamisel rohkem kirikukalendrist kui ilmaoludest. Kurke külvatud nigulapäeval (püha Nikolai päev, 22. mai vana kalendri järgi) ja pärast akulinapäeva (püha Akulina päev, 26. juuni) olnud see toiming suisa lubamatu, sest siis kasvanud kurgid kõverad.
Õigeusklike setude juures järgiti hoolega paastupäevi. Pühade ajal viisid setud rikkalikult toiduaineid kirikusse pühapiltide ette ning surnuaeda lähedaste kalmudele.
Väljapanek toob esile ikoonikunstis kajastatud teemade kristliku tausta ja rikkalikkuse. Eraldiseisvate gruppidena esitletakse näitusekülastajatele elulooikoone, teekonnaikoone, kalendriikoone, kirikupühasid ja pühakuid. Eksponaadid on varustatud selgitavate tekstidega, mis annavad täiusliku ülevaate väljapandud teosest.
See, et ikoon ei ole ainult sakraalne kunstiteos, vaid lugude, tõekspidamiste ja uskumuste kandja, mis on juhtinud inimeste elu mitmete sajandite vältel, saab ilmsiks kõigile Tartu ülikooli peahoone vasakusse tiiba ülesseatud näituse külastajatele.
Liina Raudvassar

Paljude pühapiltide seas on ka ikoon, kus peal püha Kannataja Jurjevi (Tartu) Issidor.

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest.
(1Pt 5:7)