Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Naisteoloogid mures vaimulike tervise pärast

02.05.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Naisteoloogide juht Hedi Vilumaa. ArhiivÜhendus Naised Teoloogias (ÜNT) pidas Tallinnas täiskogu.

Ettekandekoosolekul kõneles inimese tervisest ja selle hoidmisest dr Eda Merisalu, kelle esinemine vallandas koosviibijate seas elava keskustelu.
Koosolekul kinnitati aruanne ning arutati septembris toimuva rahvusvahelise naisteoloogide seminari üle. ÜNT esinaise õp Hedi Vilumaa sõnul on ürituse organiseerimine Eesti naisteoloogidele huvitav väljakutse.
«Tegemist on Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku traditsiooniks saanud ettevõtmisega, mis koondab naisteolooge nende partnerkirikutest Eestist, Indiast, Lõuna-Aafri­kast ja Namiibiast ning kohtumised toimuvad erinevates riikides,» selgitab Vilumaa, lisades, et seminari teemaks on muutustega kaasnevad väljakutsed kirikus ja ühiskonnas.
Tartu ülikooli tervishoiu instituudi dotsendi Eda Merisalu ettekanne puudutas inimese tervist ja selle hoidmist. Ta andis baasteadmised stressi tekkimisest, käsitles sellest tulenevaid füsioloogilisi protsesse ning andis nõu, millisel viisil  teatud ainete tasakaalu organismis taastada.
Samuti tõi ta välja organisatsiooni vastutuse töö korraldamisel nii, et inimesed oleksid hoitud. Töötervishoid on meie kirikus veel suhteliselt teadvustamata teema.
Ettekandja nentis, et Eestis ei ole uuritud, millised on vaimuliku ametis tervisega seotud riskitegurid. Küll on sellest aspektist uurimusi näiteks USAst ja Hollandist.Kui Ameerika uuring liigitab vaimuliku ameti väikese stressiga, siis Hollandi mudel on sarnane Eesti kogemusega: vaimuliku töö on pingerikas. Olla sisuliselt 24 tundi kättesaadav, vastutada inimeste ning organisatsiooni eest, puutuda kokku kriisisituatsioonidega ja teha seda kõike väikese töötasu eest – see loob eeldused stressi tekkimiseks.
Dr Merisalu kinnitas, et stressi saab liigitada positiivseks ja negatiivseks, kusjuures esimene pole taunimisväärne. Ta kinnitas, et inimese keha ise on väga intelligentne ning kohanemisvõimeline, õppides toime tulema ka stressiga. Teatud piirini. Raske on hinnata, kust läheb piir, sest see on inimeseti erinev. Kuidas ennetada halvimat, selleks ei olnud dr Merisalul uut retsepti pakkuda. Tasakaalustatud eluviis, õige toitumine, füüsiline koormus, korrastatud päevakava, kordas ta vana tõde.
«Me kõik teame, et peab liikuma ja vähemalt kord päevas sooja toitu sööma, aga see kipub ununema või nn tähtsamate ülesannete varju jääma. Aga kui keegi teaduslikult selgitab, mis väärast eluviisist tuleneb, paneb see tõsiselt mõtlema ja ka tegutsema,» mõtiskleb õp Vilumaa ettekannet kommenteerides, lisades, et on vägagi teoloogiline pöörata lisaks oma vaimule tähelepanu ka kehale.
Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)