Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Naised reformatsiooni valguses 3. osa

29.11.2017 | | Rubriik: Järjejutt, Kirikuelu

3.

Lisaks lastele oli Käthel alaline mure Lutheri viletsa tervise pärast, millesse Luther ise võrdlemisi hoolimatult suhtus. Üheks põhjuseks Lutheri tervise pideval halvenemisel pidas Käthe Lutheri reise, mis toimusid iga ilmaga ja igasugustes oludes. Ühel järjekordsel reisil olles reformaator 18. veebruaril 1546 oma sünnilinnas Eislebenis ka suri.
Pärast Lutheri surma olid leseaastad Wittenbergi koidutähele väga rasked. Mõnede allikate andmetel kukkus ta vaimselt kokku. Raskusi oli kinnisvara ülalpidamisega, samuti puudusid majapidamist hõlbustavad regulaar­sed sissetulekud. Oma maise vara pärandas Luther küll Ka­tharinale, mis tol ajal oli üsna erandlik, kuid sellest ei olnud siiski olulist majanduslikku tuge.
Majanduslikest raskustest oli aga arvatavasti suurem lein ja kaotusvalu. Pärast Lutheri surma kirjutab Katharina Christine von Borale: „[---] et Te mulle ja mu vaestele lastele südamest kaasa tunnete, seda ma usun kindlasti. Sest kes poleks õiglaselt kurb sellise kalli mehe pärast, nagu oli minu armas isand, kes tegi palju ära mitte ainult ühe linna või maa, vaid kogu maailma jaoks. Tema pärast olen ma tõesti nii masendunud, et ei saa oma suurt südamevalu ühelegi inimesele kirjeldada ega tea, kuidas mõelda või olla. [---]“
Lisaks olid poliitilised olud jätkuval pingelised – Karl V ja evangeelsete vürstide vahelised pinged kasvasid ja kulmineerusid Mühlbergi lahingus. Wittenberg langes. Ka­tharina põgenes lastega Magdeburgi.
Taani kuningas Christian III pakkus Katharinale asüüli, kuid Katharina otsustas Wittenbergi tagasi pöörduda. 1552. aastal puhkes Wittenbergis katk, mille eest Käthe põgenes kolme lapsega Torgausse. Teel toimunud õnnetuse tõttu Katharina haigestus ning suri tüsistusesse kolm kuud hiljem ehk 20. detsembril 1552.

Katharina Lutheri pärand
Katharina Luther oli oma aja kohta väga haritud, iseteadlik ja ettevõtlik naine, keda tänases mõistes võiks võrrelda keskmise suurusega ettevõtte juhiga. Lutheri majapidamine, mis oli Katharina õlul, ja selle elukorraldus on olnud aastasadu eeskujuks luterliku pastoraadikultuuri arengule.
Kui Lutherist kujunes abielus vaimuliku rollimudel, siis veelgi enam sai Katharinast evangeelse pastoriproua prototüüp ning Lutherite kodust luterliku pastoraadikultuuri eeskuju.
Lutherite kodust elu iseloomustavad printsiibid olid külalislahkus (Lutheri majas käis alati paju rahvast, kõiki toideti-joodeti, nad pidasid pansionaati üliõpilastele, oma pruulikoda); muusikaarmastus (Luther ise on umbes 30 koraali autor, armastas mängida ka lautot); kristlik armastus ja jagamine (kõike, mis oli ja tuli, jagati); regulaarne usuelu (ühised palvused, pühakirjalugemised, palved).
Nii Luther kui Katharina olid väga tugevad isiksused. Võib arvata, et Katharina etendas Lutheri elus väga olulist rolli ning tema peamisteks ülesanneteks ei olnud mitte üksnes majapidamise, laste ja abikaasa eest hoolitsemine, vaid tema tegevuse mõju oli kaugelt suurem.
Haritud uskliku naisena tundis Katharina huvi Lutheri teoloogia, loomingu ja kirjutiste vastu, sageli neid ka kommenteerides. Katharina kriitika oli suunatud peamiselt sellele, et Luther end kohati liiga toorelt väljendab. Lutheri talupoeglik robustsus oli midagi, mis teda aadlisoost Käthest ilmselt lõpuni eristas.
Katharinast sai Lutheri abikaasana üks 16. sajandi silmapaistvamaid naisi, kel oli kaasarääkimisõigus ja jälg reformaatori elutöös. Kuid nii nagu sageli ajaloos tähelepanuväärset rolli omanud naiste puhul, on ka Katharina Luther jäänud meestekeskses ajaloo(narratiivi)s tagaplaanile, ent väärib kindlasti põhjalikumat uurimist.

Eestikeelses kirjanduses ei ole just palju allikaid, mis Katharinast räägiksid. Ilmselt on huvilistele siiski tuttavad Marianne Wintersteineri „Katharina von Bora. Martin Lutheri naine“ (Kunst, 1999) ja Dolina MacCuishi „Luther ja tema Kati, Lutheri naise mõju tema vaimulikuametile“ (Allika, 2006). Katharina Lutherit käsitlevad möödaminnes ja kõrvalteemana ka mõned Lutheri elu, tegevust ja õpetust kajastavad teosed. Väärtusliku lisana võib siinkohal nimetata ka hiljuti ETV2 ekraanil olnud mängufilmi „Katharina Luther“ (Saksamaa, 2017) Karoline Schuchiga peaosas.

(Jürgneb.)

Kristel Engman, vikaarõpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)