Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Naised reformatsiooni valguses 1. osa

15.11.2017 | | Rubriik: Järjejutt, Kirikuelu

Martin ja Katharina Luther.Repro

1.

Reformatsiooni 500. aastal on ka Eestis reformatsiooni erinevaid aspekte analüüsitud väga mitmest aspektist. EELK Haapsalu Püha Johannese koguduses toimusid reformatsiooni juubeliaasta tähistamise raames „Piibel köögis“ piiblitunnid, mis keskendusid küllap reformatsiooni kontekstis tuntuimale naisele Katharina Lutherile. Käesolev artiklite sari käsitleb osaliselt eelmainitud piiblitundides käsitletud ainest, aga läheb neis edasi, heites pilgu ka hilisematele reformatsiooni kontekstis tähelepanuväärsetele naistele.

Reformatsioon ja naise roll
Reformatsiooni tähendust naistele on traditsiooniliselt vaadeldud kahest aspektist. Ühest küljest on toonitatud selle kitsendavat mõju naistele. Kloostrite kui institutsioonide tegevuse lõpp reformatsioonist enim puudutatud piirkondades tähendas naiste õppimisvõimaluste ja vaimuliku pühendumise piiramist, mis enne seda oli perekonnakohustustest vabadele õdedele võimalik.
Teisest küljest on reformatsiooni mõistetud kui naistele uue religioosse tähenduse andmist emana perekonnas ning ühiskonnas laiemalt (ema kui kutsumus). Tervikuna ei saa aga öelda, et reformatsioonil oleks olnud vabastav mõju naiste positsioonile ühiskonnas. Protestantismi eri suunad (luterlus, kalvinism ja anglikanism) pärisid valdavad arusaamad naiste õigustest varauusajast (15.–17. saj), mil naised pigem kaotasid mõned oma majanduslikud ja poliitilised õigused, mis neil varem olid (näiteks maa omamise ja pärimisõigusega seonduv).
Rahvusriikide arenedes need feodaalsed õigused kaotati ja ühtlustati üldiste kodanike õigustega, mis puudutas ennekõike meessoost isikuid. Peavoolu reformatsioonis keelustati tsölibaat ning kristlik kloostrikultuur, mis oli seni andnud tüdrukutele ja naistele võimaluse iseseisvaks vaimseks ja hariduslikuks arenguks. Selle asemele aga protestantism esialgu midagi ei pakkunud. Valdavaks sai patriarhaalne lähenemine pauliinlikust traditsioonist naiste loodupärasest rollist. Luther eemaldus Aadama ja Eeva algse võrdsuse printsiibist paradiisis, rõhutamaks pärispatust tulenevat naise alluvust mehele.
Naiste tegevus ei jäänud aga reformatsiooni kontekstis pelgalt koduseinte vahele. Reformatsiooni algusaegadel osalesid ka naised reformatsiooni üle peetavates aruteludes. Samas tuleb muidugi lisada, et üldjuhul oli tegemist naistega, kes olid varakatest peredest, haritud ja omasid kõrget ühiskondlikku positsiooni. Nad olid mitmes mõttes erandlikud – need haritud ja sageli sõnakad naised avaldasid oma mõtteid kirjades, pamflettides ning erilistes palve- ja nõuanderaamatukestes. Tsensuuri tugevnedes alates 1530. aastatest ka nende naiste hääl vähenes või marginaliseerus. Naiste usulistel valikutel oli sellest hoolimata laiem mõju ka hiljem, seda muidugi juhul, kui nende ühiskondlik positsioon oli piisavalt kõrge.
Näitena olgu siinkohal nimetatud ema ja tütar, „reformatsioonivürstinnana“ tuntud Elisabeth von Brandenburg (1510–1558), kes koos Hesseni reformaatori Anton Corvinusega edendas reformatsiooni tänapäeva Alam-Saksimaa lõunaosas, ja tema tütar Elisabeth von Braunschweig (1525–1566). Mõlemad naised valisid erinevalt oma abikaasadest luterliku usu ja sellest lähtuvalt mõjutasid ka ühiskondlik-usulisi arenguid oma valitsusaladel, aga mõjutasid mõistagi ka oma lähikonna usulisi valikuid. Nii reformatsiooni toetajate kui vastaste hulgas oli haritud naisi, kes võtsid omaks reformatsiooni aluseks olnud teoloogilised arusaamad ja nende kujunemist ka rohkem või vähem mõjutasid. Neist tuntuim on reformaator Martin Lutheri abikaasa Katharina.

Kristel Engman, vikaarõpetaja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)