Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Näidendid on hinnata toodud

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Kui Kadrina Katariina koguduse juhatus läinud aasta jõulukuul kuulutas välja näidendikonkursi õpilastele, tundus ettevõtmine esmapilgul isegi teostamatuna. Konkursile esitatavatele töödele olid seatud tingimused, mille täitmine nõudis õpilastelt vastavaid eelteadmisi ning oskust kirikuteemalist materjali lavalisse vormi seada.
Konkursi eesmärgiks oli anda noortele võimalus taasavastada kirik kui ühiselu eetiliste normide kandja. Teemadena soovitati käsitleda ülestõusmispühi, Jeesuse elu, Kadrina kirikut. Eritingimuseks oli näidendi sobivus ettekandmiseks 1. ülestõusmispühal Kadrina rahvamaja laval.
Võitjateks vene perest lapsed
Žürii, mida juhtis Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, kuulutas tulemused välja 12. veebruaril. Seega jäi võitnud näidendite tegelaste valikuks ja proovideks aega napilt poolteist kuud.
Konkursile laekus töid ka väljapoolt Lääne-Viru maakonda. Näidendikonkursi võidupärja päris võistlustöö «Ülestõusmispühad», mille autoriteks Kadrina keskkoolis õppivad õde-venda Stepan ja Maria Gorbatšovid. Esimese auhinna sai samuti Kadrina keskkoolis õppiv Karl Mumm, kelle konkursitöö kandis pealkirja «Ettekuulutus». Rohkem auhindu välja ei antud.
Stepan ja Maria Gorbatšovide edu on kiiduväärne sellegipoolest, et nad on pärit Sillamäelt vene perest ja alles viimased kolm aastat õppinud Kadrina keskkoolis. Nende vanemad eesti keelt ei oska. Usuteemalise näidendi kirjutamiseks andis hoogu nende arstist ema Raissa.
Minek Isa juurde
Gorbatšovide näidend on kirjutatud neljavaatuselisena. Üllar Saaremäe lavaversioonis on tegemist kuuldemänguga, milles kogu tegelaskond istub laval poolkaares näoga publiku poole.
Vahetekstid ja remargid esitatakse samas, et oleks pidev ja selge ülevaade laval toimuvast. Ka muusikaline saade, mille omaloomingulisena esitas süntesaatoril Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson, jõudis vaatajani otseesituses. Õpetaja Erikson oli ühtlasi Pilaatuse osatäitja.
Näidendi sündmustiku aluseks on Jeesuse ülestõusmine. Kahe hauda valvanud sõjamehe ning ülempreester Kaifase ja maavalitseja Pilaatuse vahelistes pingetes selgineb kogu näidendi idee – ärge otsige elavat surnute seast! Näidendi lõpustseenis teatab Jeesus Maarjale minekust «oma isa ja teie isa juurde ja oma Jumala juurde ja teie Jumala juurde». Rõõmus ja õnnelik Maarja ruttab sõnumit viima Jeesuse jüngritele.
Kuuldemänguline esituslaad ei vaja erilist lavakujundust. Küll aga oli omal kohal muusikaline saade, mis nähtud etenduses toetas esitatavat teksti.
Reaalne ühenduses mütoloogilisega
Karl Mummi auhinnatud näidend «Ettekuulutus» on mõneti kaasaegsemat elutunnetust ja inimsuhteid avada püüdev töö. Reaalses elukeskkonnas toimuv on ühendatud tunnetuslikult mütoloogilise taustaga. Näidendi tõi lavale lavastaja Rain Mikser, kõik kuus osatäitjat on Kadrina keskkooli näiteringist.
«Ettekuulutus» tuli 1. ülestõusmispühal esitamisele juba teist korda, – päev varem esitati lavastust Lääne-Virumaa õpilaste näiteringide ülevaatusel.
«Ettekuulutuses» kõlav Iisraeli teema on küll ülimalt aktuaalne, kuid lavastus peab silmas eelkõige inimlikke suhteid ja eluväärtusi. Kesksel kohal on neiu ja noormehe suhted, milles saavutati lavateosele nii vajalik pingestatus.
Kadrina Katariina koguduse juhatuse ettevõtmine võeti pealtvaatajate poolt soojalt vastu. Tänusõnu lausuti nii lavastajatele, noortele näitlejatele kui ka kõigile headele toetajatele ja abilistele, kelle hulgas olid Kadrina-mail hästi tuntud ettevõtted. Näidendikonkursi mõtte algatajaks ja kogu ettevõtmise koordineerijaks oli koguduse juhatuse liige Margi Loide.
Enn Mälgand,
Kadrina vallaajalehe Kodukant toimetaja