Esileht » Arvamused » Kolumn »

Nagu Soomes

22.03.2017 | | Rubriik: Kolumn

Minu kunagine naaber, nüüdseks juba kaua aega manalamees Heinar sai 1980. aastate keskel korra Soomes käia. Raudne eesriie oli murenemas, valge laev Georg Ots sõitis üle Soome lahe ja võimalus hõimurahvast külastada avanes ka selle Eesti mehe jaoks.
Koju tagasi jõudes oli naabrimees hoopis teine mees. Muru niitis ta varemgi korralikult, sama lugu oli heki pügamisega – kogu maja ümbrus ja aed olid tal korras. Kuid midagi oli teisiti. Naaber töötas aias rohkem, nägi kodukaunistusega rohkem vaeva ja kui midagi ära tegi, kutsus teisi naabreid vaatama ja libistades käega üle värskelt pügatud heki, lausus: nagu Soomes!
„Nagu Soomes“ oli Heinari jaoks absoluutne kvaliteedimärk. Ma olen temaga nõus. Kuigi Eestil on endistest Nõukogude liiduvabariikidest läinud kõige paremini, peame end ikka Soomega võrdlema ja sealt õppima. Nii naabrite edusammudest kui ka ebaõnnestumistest.
President Lennart Meri rääkis Eesti Nokiast. Soome eeskujul. Soomlased on eestlasi hoiatanud, et ärge pange kogu lootust vaid ühele imeasjale. Nokia nutitelefonid ei ole enam pehmelt öeldes kaugeltki turuliidrid. Patriootlikel soomlastel aga näen ma Nokia telefoni vahel ikka veel käes küll.
Paar nädalat tagasi külastas Eesti president Kersti Kaljulaid riigivisiidi formaadis Soomet. Esmakordselt oli presidendi ametliku delegatsiooni koosseisus Eesti reservohvitseride kogu juht. Presidendid kutsuvad riigivisiitidele kaasa ministreid, kantslereid, loomulikult ettevõtjaid. Kuid seekord oli palutud ka reservohvitseride esindaja ja see liigutas Eesti reservohvitsere väga.
Miks? Sest Soomes on reserv­ohvitserid kui riigi kaitsevõime üks alustalasid väga lugupeetud inimesed. Õppekogunemisele minekuks ei pea nad tööandjatelt luba manguma, see on iseendast mõistetav, et nad peavad regulaarselt end täiendamas käima ja kaitsevägi peab end kokku harjutama. Vahel näib mulle, et pea kõik mu Soome sõbrad on reservohvitserid. Ja meie president soovis näidata, et ka Eesti tähtsustab reserv­ohvitsere.
Soome tähistab tänavu oma riigi 100. sünnipäeva. Eesti Vabariigi väljakuulutamisest möödub 100 aastat järgmisel aastal. Tartu ja Tampere (25 aastat sõpruslinnad) kirjutasid president Kaljulaidi visiidi aegu alla kahe linna uuele koostööprotokollile, kus lisaks koostööle näiteks nutika linna valdkonnas tehakse panus ka kultuurivahetusele ja seda just riikide sajanda sünnipäeva raames.
See on oluline. Kultuur kui väärtushinnangute kogu määrab lõpuks ära, kui tugevad ja tublid me oleme ja kui hästi meie riigil läheb.
Tulles tagasi selle loo alguse juurde, meenuvad äsjalahkunud Peeter Tulviste sõnad, kui ta kord mulle maakodusse külla tuli. Heitnud pilgu üle niidetud muru, Peeter lausus: inimese väärtust võib mõõta ka seeläbi, kui suure ala ta enda ümber suudab puhtana hoida. Ja lisas: see võib olla raamatukogu, aga see võib olla ka kodumuru.

Klaas,Urmas

 

 

 

 

Urmas Klaas,
kolumnist

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)