Nädal Masingule mõeldes
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 19. august 2009 Nr 30 /
«Ah, eks see suvi lähe suuresti Masingu tähe all,» saan vastuse oma stampküsimusele «Kuidas käsi käib?» keskkooliaegselt sõbralt, kunstiharidusega kooliõpetajalt, kelle pildilahendust selle nädala kirikulehe arvamusküljel näeme. Usun mõistvat, mida Merille Hommiku «Masingu tähe all» tähendab. Et on olnud vihma ja päikest, tuult ja äikest… Aga et on olnud ka, kuidas Masing seda ise sõnastaski – «/…/ välja Sa mu surmast veel toonud hulkuma päikeses, tuules ja vees! Oi seda õnne /…/».
Käimasolev nädal on paljudele kulgenud Uku Masingu tähe all. Nii ka minul. Tähistades tema 100. sünniaastapäeva. Et ma õigel päeval Raikkülla, kuhu sada aastat tagasi Hugo häll kiikuma sai, ei jõudnud, siis seadsin sammud Tartu Raadi kalmistule, kus 24 aastat Uku põrm puhkab. Koos kursuseõe Kerstin Kasega, kellega me oleme seal küll lugematu arv kordi käinud.
Sel korral, Uku sünni(aasta)päeval, olime pisut «häiritud», nähes hauaplatsil liikumist: Hando Runnel ja kaameramehed olid kohal. Oodates oma võimalust segamatuks küünlasüütamiseks, jalutasime juteldes Uku Masingust inspireeritult. Et meepotis oleks tõrvatilk, meenutasin kogetut. Kevadel tutvustasin Tartu ülikooli ajakirjandusüliõpilastele ajalehte Eesti Kirik. Mind ei üllatanud, et enamik auditooriumist polnud kuulnud kirikulehest, kõnelemata lugemisest, aga olin šokeeritud, saades teada, et gümnaasiumist tulnud ei teadnud Uku Masingut. Häbenedes kehitati õlgu, kui prof Marju Lauristin seda päris.
Suvekodus Kütiorus koos lastega jõude metsateel liikudes viis mõte taas Uku pärandile. Vaadeldes looduses toimuvat ning imetledes samas kahe- ja kaheksa-aastase lapse siirust, tulid meelde Masingu sõnad: «Kui usklik inimene tunneb end üle sipelgast ja hoolimatu on rohu vastu ning aiad teeb enda ja lindude vahele, siis pole ta üldse usklik meie mõttes.»
Et ma vaid suudaks leida ja hoida endas seda, mis laste puhul tundub loomulik. Et oskaks olla Jumala laps Tema radadel. Tuules, vihmas ja päikeses. Ei ma siis eksiks.
Liina Raudvassar,
Eesti Kiriku tegevtoimetaja
