Naaberkirikud vahetasid kogemusi

03.10.2007 | | Rubriik: Määratlemata
Image

Ringkäigul Nissi koguduse valdustes: koguduse juhatuse aseesimees Jüri Pootsmaa, peapiiskop Andres Põder, õpetaja Lea Jants-Ylönen ja peapiiskop Jukka Paarma. Foto: Sirje Semm

Soome ja Eesti luterliku kiriku valitsuse liikmete kahepäevane kohtumine ei piirdunud seekord vaid Tallinnas kabinetis kõnelduga.
Saabumispäeval, 25. septembril peeti konsistooriumis ettekandeid kahe kiriku koostöövaldkondadest, nagu diakooniatöö, kristlik kasvatustöö ning Euroopa Liidu poolt rahastatavad projektid. Peapiiskop Andres Põder andis ülevaate EELK hilisajaloost ja viimastest arengutest 90. aastapäeva pidustustele mõeldes. Kirikunõunik Risto Junttila rääkis kiriku teenimisvõimalusest Brüsselis.
Eestlaste kogukonna teenimisest Soomes ja soomlaste teenimisest Eestis kõneldes tõi kirikunõunik Matti Halttunen välja huvitava fakti. Nimelt asutati Soome keiserliku senati otsusega 23. oktoobril 1912 Püha Pauluse eesti kogudus. Koguduse tegevus lõppes 1920. aastatel, viimane koguduseliige kanti kirikukirjadest maha 1940ndatel. Kogudust pole aga likvideeritud, see eksisteerib senini juriidilise isikuna, mille kohta kehtivad Soome Evangeelse Luterliku Kiriku seadused.
Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kabelis austati Agricola-õhtu sissejuhatuseks peapiiskop Jukka Paarmat ja tänuks kahe kiriku sõpruse hoidmise eest ning tunnustuseks märkimisväärse abi eest Eesti kirikuelu edendamisel anti talle Teenete-risti I järgu orden.
Huvipakkuva ettekande Soome vaimulikust Christian Agricolast pidas eesti keeles dr Kari Tarkiainen. Soomes tähistatakse sel aastal kirjakeele looja, Turu piiskop Mikael Agricola 450. surma-aastapäeva. Mikael Agricola poja, Tallinna piiskopi Christian Agricola elu kõrgpunktiks oli tema tegevus Eestimaal. Ka Jaan Krossi romaani «Kolme katku vahel» IV osas on ilukirjanduslik kirjeldus mehest, kes oli lühikese aja jooksul Rootsi riigi kirikupoliitika kõige tähtsam esindaja Soome lahe lõunakaldal.
Visiidi teise päeva varahommik viis kohtumisel osalejad maale. Esimene peatuspaik oli Hageris: kirik, pastoraat, mastaapidelt suursugune hooldekodu, 196 aasta vanune palvemaja. Koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu, koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste ja hooldekodu hooldusjuht Margit Soomere andsid heal meelel selgitusi.
Nissis oli õpetaja Lea Jants-Ylönenil, emeriitõpetaja Laine Villenthalil ja koguduse rahval samuti palju rääkida ja näidata. Siin said soomlased õieti aimu tegevuse mahtudest, millega maakogudusel rinda tuleb pista: taastamisel olev leerimaja, kutsari ja köstri maja, paekividest välisvooderdist kaotav kirik. Ka sõpruskoguduste toimivast jõust: nimelt on viis aastat Nissi kogudust teeninud õpetaja Lea abikaasa Heikki Ylönen tulnud ja jäänud Eestisse Hakunila kogudusest.
Peapiiskop Jukka Paarma tunnistas kohtumise lõppedes, et Tallinna-väliste koguduste nägemine oli temale uuelaadne kogemus. «Paljud soomlased arvavad, et pärast Tallinna tuleb hoopis teistsugune maa, teistsugune koguduseelu, teistsugune ühiskond. Suur tänu võimaluse eest, et saime tutvuda.» Soome kirikupea peab kahe naaberkiriku kohtumiste traditsiooni tähtsaks. «Meie koguduseliikmete suhtlemine on aktiivne. Seetõttu on oluline, et ka kirikud ühendust peavad. Saame mõelda koos, mida saame anda teineteisele ja mida võime koos teha.»
Jukka Paarma tänas kohtumise suurepärase korraldamise eest ja kutsus EELK delegatsiooni 2009. aastal Soome külla.

Sirje Semm

11 Kommentaari artiklile “Naaberkirikud vahetasid kogemusi”

  1. Külaline ütles:

    Eesti ametiühingute keskliidu juhatus (EAKL) saatis neljapäeval sotsiaalministeeriumile ettepaneku vahetada välja riiklik lepitaja Aita Tammik, kuna ta ei ole olnud neutraalne, teatab BNS. Ametiühingutel ei ole praegu veel riikliku lepitaja kohale oma kandidaati, kuid Leonard Tammiku jätkamine sellel ametikohal on vastuvõetamatu, ütles BNS-ile EAKL-i pressisekretär Tõnu Vare. EAKL-i juhatuse arvates on Tammik väljendanud töötajate ja ametiühingute nõudmiste suhtes vastumeelsust ega sobi seega oma kohale. Riiklik lepitaja Leonard Tammik nimetas 16. oktoobril toimunud meditsiiniõdede hoiatusstreiki show\’ks, mis ei aita neil palka juurde saada. Tammiku hinnangul peaks õed streikimise asemel esitama täpsed arvutused, kui palju raha on palgatõusuks vaja ja kust see peaks tulema, ning seejärel alustama läbirääkimisi haiglate liiduga. Keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu presidendi Inna Rahendi sõnul on nad teinud igasuguseid arvutusi, kuid ei oma ülevaadet tegelikest ressurssidest. Õed ei taha lepitaja läbirääkimiste alustamise soovitusest kuuldagi, samuti ei soovi nad, et lepitaja taas nende palgakõnelusi vahendama hakkaks.Aita Tammik töötab momendil taksojuhina,et tutvustada india usundeid inimestele.Selle eest kiusavad ametnikud taga ja teevad prostituudiks,kuskilt võib ju raha saada õpetuse eest ka,sõit indiasse ei ole just puhta muidu.

  2. Külaline ütles:

    ehk Lea Jants-Ylönen, ainult mustad prillid on puudu.

  3. Külaline ütles:

    näod, kas pole …

  4. Külaline ütles:

    Nimi
    Amet
    Haridus/eriala

    Peeter Tammistu
    Peadirektor
    Kõrg/ juuru õigeusu kirik, ökonomist, tööstuse planeerimine

    Aini Proos
    Peadirektori asetäitja
    Kõrg/ TPI majandusteaduskond, insener-ökonomist, teeninduse ökonoomika ja organiseerimine

    Virve Leesalu
    Pearaamatupidaja
    Kesk-eri/ Tallinna Kergetööstuse Tehnikum, naha ja parkainete tehnoloogia
    juuru Statistika Keskvalitsuse Õppekombinaat, tööstusettevõtte pea-(vanem) raamatupidaja

    Sirje Prii
    Peaspetsialist
    Kõrg/ TRÜ kehakultuuriteaduskond, kehalise kasvatuse ja spordi õpetaja, kehakultuur ja sport

    Marika Lilleberg
    Sekretär-asjaajaja
    Kesk-eri/ 12. KKK, pooljuhtseadiste koostaja

    Anna Mazur
    1 JO juhataja
    Kõrg/ TPI majandusteaduskond, insener-ökonomist, masinatööstuse ökonoomika ja organiseerimine

    Ilmar Topro
    1 JO juhataja asetäitja
    Kõrg/ TRÜ majandusteaduskond, majandusteadlane, kaubandusökonoomika

    Külliki Lugenberg
    1 JO peaspetsialist
    Kõrg/ TTÜ Kõrgem Majanduskool, ärijuhtimine

    Maritta Must
    1 JO peaspetsialist
    Kõrg/ TTÜ majandusteaduskond, majandusteaduste bakalaureus, ärikorralduse õppesuund

    Aime Kivimäe-Kalamees
    1 JO nõunik
    Kõrg/ EPA majandusteaduskond, põllumajanduse ökonomist-organisaator, põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimine

    Olav Povar
    1 JO peaspetsialist
    Kõrg/ TPI majandusteaduskond, ökonomist, materiaal-tehnilise varustamise ökonoomika ja planeerimine

    Riho Tali
    1 JO peaspetsialist
    Kõrg/ TRÜ õigusteaduskond, jurist, õigusteadus

    Maire Loor 2 JO juhataja
    Kõrg/ TPI majandusteaduskond, insener-ökonomist, teeninduse ökonoomika ja organiseerimine
    TTÜ majandusteaduskond, sotsiaalteaduste magister, rahvamajanduse õppesuund

    Reet Kääri
    2 JO juhataja asetäitja
    Kõrg/ TPI keemiateaduskond, tehnoloogia insener, leiva-, makaroni- ja kondiitritoodete tehnoloogia

    Deevi Asbaum
    2 JO nõunik

    Kõrg/ Õigusinstituut, õigusteaduse bakalaureus

    Kristi Reichardt
    2 JO nõunik
    Kõrg/ Eesti Riigikaitse Akadeemia, kohtueelse uurimise õppesuund, kriminoloogia programm.
    Eneli Org
    2 JO peaspetsialist
    Kesk/ õpib TÜ Õigusinstituudis õigusteaduse eriala (eraõigus)
    Juhan Põldroos
    3 JO juhataja
    Kõrg/ TTÜ majandusteaduskond, ökonomist, ärikorralduse õppesuund
    TTÜ majandusteaduskond, majandusteaduste magister, rahvamajanduse õppesuund

    Sirje Pastarus
    3 JO juhataja asetäitja
    Kõrg/ TPI majandusteaduskond, ökonomist, tööstuse planeerimine

    Triin Antsov 3 JO nõunik
    Kõrg/ TÜ õigusteaduskond, õigusteaduste bakalaureus
    Stockholmi Ülikool, Euroopa õiguse magister
    Natalja Rüütel
    3 JO nõunik
    Kõrg/ TÜ õigusteaduskond, õigusteaduste bakalaureus

    Kristina Hirmat
    3 JO peaspetsialist
    Kõrg/ TÜ majandusteaduskond, majandusteaduste bakalaureus

    Raul Nugis
    3 JO nõunik

    Kõrg/ TTÜ keemiateaduskond, insener, toiduainete töötlemise õppesuund

    Aldur Ruumet
    3 JO peaspetsialist
    Kõrg/ TPI elektrotehnika teaduskond, insener-elektrik, automaatika ja telemehhaanika

    Svetlana Ljutova
    KoK juhataja
    Kõrg/ TPI majandusteaduskond, insener-ökonomist, masinaehituse ökonoomika ja organiseerimine

    Esta Kurme
    KoK nõunik
    Kõrg/ TRÜ majandusteaduskond, majandusteadlane, rahandus ja krediit

    Margit Paddo
    KoK juhataja asetäitja

    Kõrg/ Õigusinstituut, õigusteaduse bakalaureus

    Veiko Ilves
    KoK nõunik

    Kõrg/ Tallinna Majanduskool, õigus spetsialiseerumisega tollindusele
    Kesk-eri/ Tallinna Majanduskool, ärikorraldus

    Lea Tõntson
    VSIO juhataja
    Kõrg/ TRÜ majandusteaduskond, majandusteadlane, kaubandusökonoomika

    Kristel Rõõmusaar
    VSIO juhataja asetäitja
    Kõrg/ TTÜ majandusteaduskond, ökonomist, ärikorralduse õppesuund

    Helme Kevvai
    VSIO peaspetsialist
    Kõrg/ TPI keemiateaduskond elektroonikainsener, elektroonika erimaterjalide tehnoloogia

    Maarja Uulits
    VSIO nõunik
    Kõrg/ Estonian Business School, avaliku halduse bakalaureus

    Ivo Jaama

    IT Talituse nõunik
    Kesk-eri/ TPT,

    Katrin Tasa 2 JO nõunik
    Kõrg/ Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas, jurist, õigusteaduste õppekava

  5. Külaline ütles:

    Moskoviidid ja türklased on lolliks läinuid. Mis see õigeusuliste värk siia puutub!

  6. Külaline ütles:

    naised mürgitavad kiriku ka ära.tapa sõjaväelased on luteri kiriku õpetaja reeda mõju all.selleks ei läbi 80% kutsealustest kadalippu.olen ise kogenud seda,kui nato kohta vahitornis artikli kirjutasin sain naiste viha aluseks.

  7. Külaline ütles:

    Vaatame ühe egregori kahte poolt. Ärme vaatle neid, kui usu inimesi, vaid, kui kasvatust. Kuidas kasvatatakse kristlasi. Nad peavad alluma, nad on tühised jne. Seega kasvatatakse neid alamateks. Vaatleme sataniste. Neid kasvatatakse vastupidi. Teha võivad kõike, elu tuleb nautida, nemad on peremehed. Neid kasvatatakse ülemateks. Ma loodan, et saite siiamaani aru. Nagu me teame, alamaid on arvuliselt rohkem vaja, kui bosse. Selleks, et inimesed läheksid vabatahtlikult alamateks on loodud alamatele kunstlikult hea pool ja peremeestele halb pool. Selleks, et seda valikut veel kindlustada, on loodud kunstlik sõda. Jeesus võitleb Saatanaga. Inimesed tahavad olla võitja poole peal. Valiku teevad nad selle järgi, kus on rohkem inimesi. Vaadake meil, terve Eesti on kirikuid täis, Sataniste saaks tegelikult ainult ühe koguduse täis. Proportsioonid on õiged. Seega inimesed, kes tahavad olla peremehed ronivad automaatselt orjadeks.
    Muideks, kui teil on silmi ja tahtmist nuuskida, siis vaadake, kuidas tegelikud satanistid juhivad kirikuid. Muideks luterlaste kirikutes pole ma juhtide seas kohanud sataniste. Võibolla sellepärast nad nii rahulikud ongi.
    Mul meenus siin jälle üks elu kogemus. Kui mind viidi ristima, siis osteti mulle rist kirikus (kreeka katolik). Aastaid hiljem avastasin, et Jeesuse all oli pealuu ja kaks konti. Näitasin seda emale, näe mis tegid. Sellasemel, et vaadata fakti ja järeldused teha, hakkas seletama, et ju nii peab olema ja mis sa laimad kirikut. Vot nii tublid zombid on inimesed. Ja vene kiriku surma maagiatest ei tasu siin enam üle korrata.
    Seega inimesi juhitakse orjusesse headuse ja meid on palju sildi all. Neid kasvatatakse alamateks. Tõelised juhid on alati vähemuses, neid ei ole lihtsalt niipalju vaja.
    Seega näide foorumist. Flywintwr tahab olla võitjate poolel, aga teda kasvatatakse alamaks. Ja seda teeb ta eriti usinalt.
    Muides mördiööbikutel sama geiss. Kes peavad must tööd tegema, neile räägitakse jumalast. Keda valitakse seda karja juhtima, neile räägitakse vastupidist juttu.

    Mõelge, miks meid paganaid on käputäis, aga jagu ei saada, ei kristlased. Näete ise, kuidas kristlik foorum väriseb, CC mehed jne.
    Ega orjale öelda, kuidas kuningat maha võtta.

    OK ma rääkisin vist väga keerulist juttu. Loodame, et mõni helgem pea aru ka sai.

    NB: meie kasvatame kuningaid. Ja varsti räägime, kuidas orje juhtida mõtte teel (see on varjatud teema all, ainult valitud näevad seda teemat).

  8. Külaline ütles:

    Enne õigeusulised, nüüd satanistid… Seevaldis on vist vabu kohti kõvasti üle jäänud.

  9. Külaline ütles:

    Igatahes varuge tindipotte!

  10. Külaline ütles:

    Sai Baba pidevalt rõhutanud suitsetamise ja vägivallafilmide kahjulikkust. Ta ei poolda ka astroloogiat ega hiromantiat, sest nood pidurdavad loomulikku intuitsiooni ning on ebatäpsed.
    Ka on ta noominud fakiire, kes on kas rumalusest või edevusest laskunud veidrustesse, selle asemel et end arendada ja teisi aidata.
    Erinevate usulahkude omavahelisi tülisid peab Sai Baba ilmalikuks rumaluseks või egoismiks. Ka ei poolda ta kirjeldusi Jumalast kui tigedast ja kiivast olendist.
    Kul inimese teele satuvad raskused, siis õpetab Sai Baba neid kasutama enda arendamiseks.

    Iga inimese kohus on teisi aidata. Tehkem tööd mitte tuima rutiini, vaid teadlikutt oma töö vilju headele eesmärkidele pühendades.
    Vaimseid aspekte mittenägevat inimest võrdleb ta konnaga, kes istub lootosõie kõrval ega tea midagi nektarist. Tuleb aga mesilane ja kogub seda.
    Kuna igas elusolendis on jumalik säde, siis arvab ta: \”Rumal on uskuda, et Jumal tahab saada meilt kinki või et ta on vihane siis, kui me seda talle ei anneta.\”
    Vaatamata oma kriitilisele märkustele ja noomimistele on Sai Baba hulga leebem inimlike nõrkuste suhtes, kui ta seda oli oma eelmises kehastuses Shirdi Sai Babana. Selle kohta on ta ise toonud võrdluse, et kui ema köögis toitu valmistab, siis on ta laste üleannetuste vastu karmim, kui toidujagamise ajal.

    N. Kasturi toob ära mitmed võimalused, mil Sai Baba võib inimsaatusesse sekkuda:
    1) kui teil on mingi Sai Babalt saadud objekt;
    2) kui Te ohu puhul palute kogu südamest Jumala abi;
    3) kui olete Tõe teenimisele pühendunud inimene, sõltumata sellest, mis usku Te olete või mis kujul Jumalat austate.

    Mõttetu on püüda kohe saavutada ülikõrgeid eesmärke. Targem on koondada oma jõud lähima vaimse eesmärgi saavutamiseks. Sealt näeb juba selgemini ka järgmist sammu.

    Need, kes samastavad end vaid kehaga, kulutavad rohkem toitu; nad nõuavad suuremat toiduvalikut ja nad pühendavad palju tähelepanu oma väljanägemisele, nad muretsevad rohkem mugavuste eest.\”

    Elul suurlinnades on Sai Baba arvates palju varjukülgi: \”Seal muutub inimene palju riiakamaks, ahnemaks ja julmemaks. Linn muudab kõne standardiseerituks. Keset kiirustamist, muretsemist ja võitlust vara ning esinduslikkuse pärast eiratakse inimeses peituvat jumalikkust.\”

    Vaimse arengu jaoks soovitab Sai Baba tegelda kunstidega. Poeesiast arvab ta nii: \”Poeet on võimeline filosoofist rohkem avastusi tegema Ta tunnetab ja teab, mis on tulemus, ta on teadlik Jumalast. India traditsioonis on kavi ehk poeet jumalik. Seetõttu on tal ka suur vastutus… Ta peab viljastama ja väljendama jumalikke pürgimusi inimeses.
    Selliseid põhiprobleeme nagu elu ja surm, vabadus ja saatus, tõde ja eksimus, voorus ja kiusatus, tõus ja langus, püüdlemine ja saavutused, käsitlev poeesia kestab sajandeid. See puudutab midagi sügavat inimese sisemuses. Kirgedest, tunnetest ja arutlustest on sügavam inspiratsioon, see valgustatuse allikas…\”
    Baba ei pea lugu pinnapealsest keigarlikust luuletamisest, raevust õhkavatest värssidest, mõttetutest rütmidest ja pudi-padist: \”Ära eksita teisi oma ebausu ja segase mõtlemisega.\”

    Tõeotsijaile on suunatud järgmised Sai Baba sõnad: \”Tee vaid üks samm edasi, ja juba astun mina kümme sammu sinu poole. Vala või üks kahetsuspisar ja juba pühin ma sajad pisarad su silmist.\”

    Sai Baba on öelnud, et tänapäeva maailmas on üksikute inimeste kadeduse ja viha sädemed koondunud hiiglaslikuks ülemaailmseks tulekahjuks. Seda suudavad kustutada vaidneli tuletõrjujat, kes peavad tegutsema kooskõlas. Need neli tuletõrjujat on järgmised.
    1. Tõde enda olemuse ja Jumala kohta
    2. Seadmus ehk õige käitumine, s.o tõe praktiline rakendamine.
    3. Hingerahu, mis tuleneb tõe rakendamisest.
    4. Jumalik armastus, mis annab tõe valgusele soojuse, kohuse täitmisele innukuse ja hingerahule ülluse.

    Õiget suunda valida ja sellel püsida aitab inimese sisehääl. Naudinguiha ja laiskus võivad sisehäält mõnda aega summutada, kuid lõpuks sunnivad havast karmast kuhjunud kannatused ka puupäist inimest kannatuse põhjusi otsima.

    Tavainimese tüüpiliseks veaks peab Sai Baba ettekujutust, et ta on nii või teistsuguse nimega keha. Tegelikult on meil kehastusi sama palju kui puul lehti, Ka inimtasandil on meil olnud palju nimesid. Milline neist on siis õige?

    Sai Baba on öeldud, et analoogselt keha puhtusele on regulaarseit vaja puhastada ka hinge. Häda neile, kellele miski pole püha! Vaimsel tõusuteel on aga see, kes liidab õilsatele mõtetele armastuse.

    Karmast

    \”Kõik olendid, nii mehed kui naised, puud ja loomad, ussikesed ja putukad – kõik nad loovad karmat. Kõik universumis on seotud karma seadusega\”.
    Inimese puhul moodustub peenmateriaalne karma inimese hinge mõtte, sõna või teo tagajärjena. Üldjuhul, nagu ka füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste, sotsiaalsete ja teiste loodusseaduste puhul toimivad seaduspärasused automaatselt. \”Jumal on vaid tunnistajaks inimeste tegudele. Ta on kõrgemal vihkamisest või vihast. Karistus tuleb inimesele ta enda tegude, mitte Jumala läbi.\”
    Väga harva esineval erandjuhui, mida on ka Jumala armuks nimetatud, võib Jumal inimese karmat muuta. Tavaliselt hävitab ta osa halba karmat. Mõnede kirjandusviidete andmeil võib ta aga üksikutel juhtudel negatiivse karma kestvust või intensiivsust suurendada, et inimene oma väärkäitumisest täielikult loobuks.
    Sai Baba on öelnud: \”Minu arm võib kahjustava karma ka võtta, millele te muidu oleksite pidanud alluma.\”
    Võib tekkida küsimus – kas saab nimetada armuks seda, kui keegi vaimselt või kehaliseli kannatab? Sai Baba toob võrdluse emast ja ta kahest pojast. Üks poeg on haige ja talle annab ema mõrudat
    ravimit. Teine poeg on terve ja tema saab kommi. Vaatamata erinevale käitumisviisile armastab ema mõlemat poega.
    Siin ilmneb paradoks – mõnelgi puhul võib haigus olla \”ravimiks\” mõne iseloomus peituva pahe vastu! Sai Baba on veel öelnud, et ka inimene ise saab oma halva karma mõju vähendada vaimsete teadmiste ja oskuste arendamisega. Oletan, et seda olukorda võiks võrrelda kaardimänguga, kus osav mangija võib ka kehvade kaartidega rahuldavalt hakkama saada.
    Olulisteks halva karma moodustajateks ning vaimse arengu pidurdajateks peab Sai Baba lõbujanu, vihkamist ja ahnust. Tüüpilisteks arengupiduriteks on ka soov end kiita ja teisi laita.

    Läbi aastatuhandete on inimesed pöördunud oma palvetega Jumala poole. Selle põhjuste pingerida oleks järgmine:
    1 Inimene on tõsiselt hätta sattunud.
    2.Ta soovib midagi saada.
    3.Ta palub kellegi teise (tavaliselt lähedase) inimese heaolu eest.
    4.Ta palub valgustust, kuidas ta võiks end jumalikule teele pühenduda.
    Jumalale pühendumist on sanskritis nimetatud bhaktiks, vaimseid teadmisi aga dzhnjaanaks. Sai Baba rõhutab nende kahe jõu liitmise vajadust. Samamoodi nagu tule ja vee energia muudetakse vedurikoldes edasiviivaks jõuks, on tasakaalustatud arenguks vajalik liita teadmised ja armastus-pühendumus.

    Sai Baba hoiatab liigse teoretiseenmise eest. Ta ütleb, et liiga palju raamatuid viitab vaimsele haigusele, see on, nagu oleks toas liiga palju ravimeid.

    Kõigi arenguvariantide aluseks on kooskõlas olek oma vaimse olemuse, jumaliku sädeme ehk Aatmaga. Kui see soov on tugev, kujuneb kõik muu iseenesest.

    Omada korraga palju soove on sama kui reisida mõttetult suure pagasiga.

    Vaimse küpsuse näitajaks on saatuselöökide taluvus. Noore, toore pähkli võib ka näppude vahel puruks pressida, valminud küpsele pähklile ei tarvitse ka rusikahoop viga teha.

  11. Külaline ütles:

    nüüd teame meiegi, et Aadama ja Eva lapsed olid Ain ja Kaabel

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)