Muutuste jalutuskäik
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 23. september 2020 Nr 36 /
Looduse lopsakas hüvastijätt enne talvist rahuperioodi on kaunis. Kui septembri rohelusse ilmuvad esimesed värvid – kuldsed vanikud kaskedes ja veidi punastavad vahtravõrad -, siis tead, et algamas on järjekordne sügisilu jalutuskäik meie eludes. Ehkki see kordub, on iga kord nüanssides kordumatu. Vaadakem või ühte konkreetset vahtralehte! Kas on võimalik leida täpselt samasugust?
Lisaks sügise algusele algas juutidel uus aasta, sel korral 5781. Kas pole värskendav mõelda end sellisesse aastanumbrisse? Teistsugune ajaarvamine asetab mõtlemisse teise maailmatunnetuse paradigma ja kahtlemata avardab maailmataju. Miks on neil selline aastanumber, meil teistsugune – on ilmselt küsimus, mis viib erinevate mõtlemismudelite analüüsile.
On huvitav, et õigeuskliku juudi jaoks on aasta algus eelkõige Jumalaga suhte korrastamise aeg. Usutakse, et iga uue aasta alguses Kõigekõrgem mõistab kohut maailma üle ja määrab inimese saatuse alanud aastal. Meeleolu on pigem tõsine ja algab kümnepäevane paastuaeg, mis lõpeb lepituspäevaga – aasta suurima patukahetsuspäevaga.
Mõtlemise ja käitumise muutust taotles ka laupäevane maailmakoristusaktsioon, mis Maarjamaalt alguse saanud. Sel aastal keskenduti Eestis taas suitsukonide korjamisele. Lisaks kõlas ajastukohane üleskutse koristada digiprügi.
Kui prügiga meie ümber ja virtuaalmaailmas on tegeletud, siis on ristiinimesele loomulik liikuda enese sisse ja küsida, kuidas on lood patuprügiga. Eelnevatel aastatel võis kuulda eraviisilisi üleskutseid palvetamaks iseenda, maailma ja loodu eest. Sel aastal toimus esmakordselt Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Alliansi toetatud koristus- ja palvepäev „Hoiame loodut 2020“, mille raames 18 kogudust ühendasid koristamise palvega.
Kätlin Liimets
