Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Muusikarikas sügiskuu

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Märksõnad:  / Number:  /

Alanud oli uus õppeaasta. Koolialguskuu septem­­b­er 1932 pakkus nagu ikka ka palju muusikalist ilu.

Lohusuu kogudus tähistas 4. septembril 50. sünnipäeva. Sel päeval leidis aset suur kontsertjumalateenistus, millest võtsid osa meie kõrged vaimulikud eesotsas piiskop Kukega, kutsutud olid ka ümbruskonna köstrid ja koguduste esindajad.
11. september oli Hageris suur pidupäev – uue kiriku ehitamisest ja õpetaja praost K. A. Thomsoni ametisseasumisest möödus 40 aastat. Viie aasta eest remonditi kirik põhjalikult, ka torn oli saanud nüüdseks uue katte ja risti. Uuenduskuuri oli läbinud ka kirikla. Hommikul äratati juubilar lauluga, lauljate hulgas oli neidki, kes noort õpetajat 40 aastat tagasi lauluga olid tervitanud. Jumalateenistuse algusosa pidas juubilari pastorist poeg, jutlustas külalisena A. Sommer, kes rääkis taevariigi pärlitoojast Jeesusest Kristusest. Armulaua seadis ja lõpupalve tegi juubilar ise.

Vabadussõjas langenute mälestuseks
Samal päeval peeti Tartumaal Võnnus tänupüha Vabadussõjas langenute mälestuseks. Naiskodukaitsjad oli kiriku kaunistanud pärgade ja lilledega. Kirik oli rahvast puupüsti täis. Seltskondlikud organisatsioonid olid tulnud lippudega. Jutlustas Elva õpetaja A. Bender, muusikalist ilu lisasid koguduse laulukoor köster A. Soo juhatusel ja pasunakoor hr Suure taktikepi all.
Pandi paigale mälestussamba nurgakivi. Kujur A. Ellerilt oli tellitud sõduri kuju, kes põlvele laskudes tänab Jumalat võidu eest.
Midagi samasugust toimus sel päeval ka Märjamaal. Siin pühitseti «kirikuvärav-mälestussammas». Lääne praost Haller ütles sel puhul: «Märjamaa kogudus ja Märjamaa rahvas avaldab tänu neile oma poegadele, kes jätsid oma elu kodumaa eest.» Kiriku väravaid jäid ehtima Vabadussõja kangelastele pühendatud mälestustahvlid.

Jumalasõna ja vaimulikku muusikat
Tartu Ülikooli kirikus oli 14. septembril immatrikulatsiooni jumalateenistus, kus kandev osa oli täita prof Rahamäel. Üliõpilasi oli kirik pilgeni täis. Võõrastav oli aga, et 2-3 esimest pinki, mis olid reserveeritud õppejõududele, jäid tühjaks.
Tallinna Pauluse kogudus korraldas 18. septembril kirikuplatsil endises Politsei aias vabaõhu-jumalateenistuse. Jutlustas õpetaja A. Sommer, kaasa teenis Pauluse kiriku koor Arnold Biltse juhatusel, koraale saatis puhkpilliorkester. Pärast jumalateenistust vaadati uut kogudusemaja, mis oli valminud kiriku külgehitisena.
2. septembril ülikooli kirikus toimunud vaimulikul kontserdil esinesid A. Juurup (sopran), J. Sultson (viiul) ja V. Blaubrück (orel). Kava oli klassikaline.
Tartu ülikooli enda lauluselts Cantate Domino tähistas 18. septembril piduliku jumalateenistusega oma viiendat aastapäeva. Esines seltsi segakoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel, soleeris Alice Kopli-Wiegand. Pärast peeti Kristlike Noorte Naiste Ühingu ruumes aktus.
Bariton E. Hudemann esines 14. septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus. Orelil saatis teda Joosep Aavik.
Septembri esimesel poolel viibis Eestis Taani noorsootegelane õpetaja Westergaard-Jacobsen. Ta jutlustas noortele Tallinnas, Tartu Peetri ja Pauluse kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Jõhvis ja Rakveres.
Õpetaja L. Raudkepp andis Lauljate Liidule üle märgukirja, milles palub 1933. aasta üldlaulupeo kavva võtta paar üldtuntud koraali. Lauljate Liit suhtus ettepanekusse heatahtlikult, kuigi otsust veel ei tehtud.

Lahkus teenekas jumalasulane
17. septembril suri Tarvastu endine õpetaja praost Michael Jürmann. Kadunu oli sündinud 1853 Vana-Põltsamaa vallas talurentniku pojana. Lõpetas Tartu Aleksandri gümnaasiumi ja õppis aastatel 1872–1876 usuteadust. 1878–1883 töötas ta õpetajana Nõos, 1883–1923 aga Tarvastus, 1898–1919 oli ka Viljandi praost.
Lisaks hingekarjase tööle oli Jürmann tegev kooli alal. Talle kuulub Tarvastu kiriku, mis pikselöögist 1892. aastal leeritunni ajal maha põles, uuesti ülesehitamise au. Vajalikud 35 000 rbl pani kogudus ise kokku. Michael Jürmanni sulest olid ilmunud raamatud «Pühade Manna» (1888), «Käsu­jutlused» (1901) jt, sealhulgas ilmalikud teosed. 1917. aastal oli ta I kirikukongressi juhatuse liige.
Mati Märtin