Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Muusikaelust 80 aasta eest

27.04.2011 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Aprillis 1931 peeti ülestõusmispühi, tähistati usuteadlaste seltsi aastapäeva ja sai kuulata mitmeid häid kontserte.
19. aprillil tähistati piduliku jumalateenistusega ülikooli kirikus Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi 10. aastapäeva. Jutlustas õpetaja M. Ostrov. Meeleolu süvendas ja kaunistas Cantate Domino segakoor. Üliõpilasmajja aktusele kogunenuid tervitas ladinakeelse sõnavõtuga seltsi esimees stud. theol. Jaan Kiivit. Peokõne pidas rektor prof J. Kõpp teemal «Teoloogia ja elu». Aktuse lõpetas M. Lutheri koraal «Eks meile sõna seisma jää». Õhtul toimus samas meeleolukas koosviibimine teelauas.
Türnpu nime jäädvustamisest
Aprillis oli palju juttu Konstantin Türnpust. Neli aastat tagasi oli see väärikas helikunstnik Jumala kotta läinud. Oma eluajal oli ta Eesti koorilaulu tõhusalt edendanud, Tallinna Meestelaulu Seltsi asutanud, Lauljate Liidu sünni juures seisnud ning Niguliste kiriku koore juhatanud ja orelit mänginud.
Tema nime jäädvustamiseks oli loodud koorilaulu auhinna kapital, vaimne mälestussammas, kus oli juba 1545 kr. Seda oli vähe ja nii tehti ettepanek, et koorid igalt oma kontserditulult väikese summa Türnpu auhinna kapitali heaks annetaks.
Korrastamist vajas ka Türnpu haud. Selleks raha saamiseks korraldasid Tallinna Meestelaulu Selts ja Revaler Liedertafel 16. aprillil ühise kontserdi, kavas muidugi Türnpu laulud. Türn­pu soololaule esitas sellel kontserdil pr Lukashevicz-Koljo. 1930. aastal oli Türnpu-nimelise auhinna võitnud Mart Saar.
Oma kavaga oli välja tulnud Tartu üliõpilaskonna muusikasektsiooni segakoor. Kavas oli ainult F. Mendelssohn. Kontserdi avas koorijuht Alfred Karafin (Karindi) selgelt ja varjundirikkalt tõlgitsetud VI orelisonaadiga. Mendelssohni «Psalm» koori esituses oli hoolikalt viimistletud, dünaamilised üleminekud ja kontrastid ilmekad, harmooniline joon selge.
Solistidest prl Patrasson laulis kindlalt, kuna prl Virkhaus oli liialt tagasihoidlik, kobav ja ebapuhta intonatsiooniga; meeldis Evald Laanenbeck (Laanpere). Orelil toetas koori ja soliste hr Kiris «andumuse ja hoolega», nagu märgib sellel kontserdil käinud Karl Leichter.
Narvas peeti sinodit
9. aprillil oli Narvas Narva-Alutaguse praostkonna sinod. Tähelepanu keskmes oli noorsootöö. Selleks oli kohale palutud ka noorsoo sekretariaadi juhataja A. Sternfeldt. Sinodi päevil oli Narva Aleksandri kirikus suurem muusikaga kaunistatud noortekohane äratusjumalateenistus, millest rohkelt osa võeti. Jutlustas õpetaja A. Sternfeldt, liturg oli praost Jalajas.
Pärast jumalateenistust oli koguduse ilusas majas 130–140 noore osavõtul koosolek, kus pandi alus Aleksandri koguduse noortetööle. Tegutses ju Narva Peetri koguduses juba pikemat aega noorteorganisatsioon ja Kreenholmi vabrikus Noortemeeste Kristlik Ühing. Sinodilt, millest võttis osa rohkesti õpetajaid, köstreid ja koguduste esindajaid, valitses sõbralik perekondlik õhkkond.
Viru-Nigula kogudusse kuulus neil päevil 9420 inimest. Agaralt võeti osa jumalateenistustest kirikus ja palvemajas. Tänu võimekale juhatusele olid koguduse majandusasjad korras. Ehitatud oli uus köstrimaja, mis läks maksma 8000 kr. Lahk­usulised polnud Viru-Nigulas endale pinda leidnud. Kirik, mis oli vanimaid Eestis, remonditi enne sõda ja nägi nüüd päris korralik välja. Oreli oli teinud meister Terkmann 1922. aastal
Toomkoor pakkus harrast ülevust
Tallinna toomkiriku muusikud andsid meeleldi kontserte teistes kirikutes. Veebruaris esineti Tartus ülikooli kirikus. 12. aprillil oldi sedasama tegemas Nõmme Rahu kirikus. Helene Spulge-Lamberti juhatusel esinenud koor polnud küll suur, kuid hääleliselt ning ettekannete täpsuse ja puhtuse poolest oli ta kindlasti meie parimaid kirikukoore.
Eriliselt kiideti laulude ilmekat, sisule vastavat tõlgitsust. Solistidest paistis eriti silma prl Sallun, kelle metallikõlaline ja hea kooliga sopran võlus täiel määral aarias Mendelssohni oratooriumist «Paulus» ja duetis hr Tammerikuga Haydni oratooriumist «Loomine».
Prl Ostroff esitas pehme ja mahlaka häälega Händeli «Lase mind nutta». Soololauluga esines ka õpetaja A. Eilart. Kontsert jättis igati meeldiva mulje. Eriti liigutav oli kontserdi lõpp, kui koor esitas meieisapalve, millega püsti tõusnud rahvas hardusega ühines. Järgmiseks oli kooril kavas esinemine Jüri kirikus.
2. ülestõusmispühal 7. aprillil leidis aset esimene esperantokeelne jumalateenistus Eestis, mille ka Raadio Ringhääling üle kandis.
Lõpuks midagi ka väljastpoolt Eestit. Nõukogude Venemaal tuldi mõttele kaasata ateistlikule kihutustööle filmitegijad, sest usk takistavat kollektiviseerimist. Asjakohaseid filme tehti terve seeria: «Juudas», «Kui surnud üles tõusevad», «Sõjajumal», «Jumala nimel», «Rist ja revolver», «Võitlev jumalatu» ning «Inimene ja ahv». Sellegipoolest olid need kirikud, mis veel alles, ülestõusmispühade aegu rahvast pilgeni täis.
 Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)