Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Muusikaelu 80 aastat tagasi 1. osa

01.12.2010 | | Rubriik: Järjejutt

3.–4. detsembril leidis aset I Eesti kirikumuusika kongress. Selle korraldasid vaimulike laulupäevade ja agenda komisjon, köstrite-organistide ühing ja selle muusikakomisjon. Nendel päevadel avasid pealinna kirikud oma uksed, et kontsertjumalateenistustel hingeülendavat muusikat pakkuda. Kohale tuli 30 pastorit, 143 köstrit, 7 organisti, 4 koorijuhti ja 24 koguduste esindajat, peale selle asjast huvitatud pealtkuulajad.
Kongress algas jumalateenistusega Tallinna Jaani kirikus. Jutlustas praost A. Grünberg Pärnust, muusikat tegi konservatooriumi oreliklassi segakoor Collegium Musicum ning keelpilliorkester. Seejärel koguneti Estonia Sinisesse saali. Piiskop J. Kukk oma tervituskõnes kriipsutas alla vaimuliku muusika mõju rahva usuelu süvendamisel. Kongressi tervitasid prof Rahamägi, köster Bergmann, Tartu Kõrgema Muusikakooli esindajana helilooja Heino Eller jt. Pandi tähele, et Tallinna konservatoorium oma tervitust ei saatnud.
Kõik vaimulikud laulud ei sobi kirikusse
Põhiettekandega esines prof Rahamägi. Ta selgitas, et kirikumuusika võib pehmendada südant ja ilustada elu. Kirikumuusika kuulutab mõtteid, mis seotud jumalariigiga.
Prof August Topman astus üles mitu korda. Ta andis ülevaate kirikumuusika ajaloost, väites, et selle algidu on pärit ürgajast, kui hiies ohvritalitusi peeti. Tähtis osa kristliku kirikumuusika korrastamisel oli piiskop Ambrosiusel ning paavst Gregoriusel koguduse ühislaulu maksmapanemisel. Huvitav oli Topmani mõte teha vahet kiriku- ja vaimulikel lauludel, sest mitte kõik vaimulikud laulud ei sobi kirikusse.
Hoiduda tuleks lahkusuliste kaudu kirikusse tungivast «magusast elemendist». Ei sobi meile ka võõrad inglise-ameerika viisid, rääkimata neegrite kirikumuusikast, mis sarnaneb lõbusa tantsupeoga. Topman rääkis ka kirikulaulu õpetamise olukorrast. Selles vallas olevat märgata tagurpidi minekut. Noored tunnevad vähe kirikumuusikat. On vaja, et kirikulaul jõuaks jälle kodudesse ja kogudus õpiks taas korralikult laulma. Siin on tähtis osa naistel, kes lastele kirikulaulu võiksid õpetada. Kui seda koolis teha ei saa, tuleks korraldada kirikulaulu harjutusi enne või pärast jumalateenistust.
Ülikool peaks enda hooleks võtma noorte usuteadlaste lauluoskuse arendamise, sest liturgilisel jumalateenistusel peaks korralikult laulda oskama ka vaimulik. Soovitav on välja anda liturgiline käsiraamat nootidega, et kogudus võiks liturgiat ka neljahäälselt laulda. Vajalik on korraldada koraalipühasid, kus peatähelepanu on kirikumuusikal. Mihkel Lüdig rõhutas, et meie kirikumuusika peaks muutuma rahvuslikumaks. Praegu valitsevad saksa viisid. Pärast tema kõnet kanti ette uued eestipärased koraalid: Mart Saare «Hommiku laul» ja Lüdigi enda «Ärka üles, minu süda», millele osavõtjad kaasa laulsid.
Et «tõugatud vaenelaps» tõuseks au sisse
Köstrid oma sõnavõttudes leidsid, et tuleb otsida teid, kuidas kirikulaul inimesteni viia. Selleks tuleb rahvale lähemale minna, korraldada lauluharjutusi külades, kasutades selleks piiblitunde, ametitalitusi jne. Leeriajal jõuab hulga laule noortele selgeks õpetada. Kirikulaulu peaksid harrastama ka keskkooli usuõpetajad. Algkooli 5.–6. klassis oleks vaja kirikulaulu õpetamiseks juurde anda üks kirikulaulu või usuõpetuse tund. Laulud ja salmid, mis midagi ei ütle, tuleks lauluraamatust välja jätta, sest laul peab sisaldama usulist tunnet. Sooviti ka, et lauluraamat oleks nootidega.
Helme köster Karl Tuvike kurtis, et ilmalikud koorid harrastavad vähe kirikulaulu. On vaja, et koraalipühadel ja vaimulikel laulupäevadel teeksid kaasa ka tavalised maakoorid. Et suur osa koorijuhte on ühtlasi kooliõpetajad, võiks need noorte hulgas kirikumuusikat viljakalt propageerida.
A. Siiak Kadrinast tegi ettepaneku asutada konsistooriumi juurde kirikumuusika osakond, mis võtaks enda peale keskse juhtimise. Kindlasti on vaja korraldada köstritele iga-aastasi kursusi. Oli ka köstreid, kes rääkisid vastu soololaulu tarvitamisele jumalateenistusel. Ka olevat vaja leida uus nimetus kontsertjumalateenistusele. Õpetaja Grünberg arutles, mida saaks õpetaja teha kirikumuusika heaks. On ju õpetaja koguduse juht ja seega vastutav kirikumuusika edendamise eest. Õpetaja peaks olema musikaalne ja kirikukooris kaasa laulma.  
Kongress lõppes piduliku jumalateenistusega Kaarli kirikus. Jutlustas õpetaja Maior Harglast, liturgia pidas praost A. Kapp. Laulis Tallinna kirikute ühendkoor Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel, kandes ette dirigendi uusi koraale. Orelipuldis istus Mihkel Lüdig.
H. B. Rahamägi tegi kokkuvõtte: «Olen kindel, et see kongress on suureks tähiseks meie kirikumuusika alal. Vaimulik muusika on viimsel ajal olnud nagu tõugatud vaenelaps. Võib olla aga ka, et meie tema sügavusi praegusel ajal ei oska õieti hinnata ja nendest aru saada ning vaatame sellepärast temale üle õla.» Järelkajad kongressile olid soodsad. Rõhutati, et ettevõte läks loodetust paremini korda. Kohe alustati eeltöödega Kirikumuusika Sekretariaadi asutamiseks.
(Järgneb.)
Mati Märtin

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)