Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Muusika on jumalateenistuse kandev sammas

30.03.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Üldkogu kiitis liidu tegevuse heaks.
Kirikumuusikute päev 21. märtsil algas EELK Kirikumuusika Liidu üldkogu koosolekuga konsistooriumis, jätkus samas konverentsiga ja päädis kontserdiga Tallinna Püha Vaimu kirikus.

Koosoleku avapalvuse pidas peapiiskop Andres Põder. Oma tervituskirja, kus tänas muusikuid nende tubli töö eest, rõhutades, et luterlik kirik on laulev kirik, saatis üldkogule assessor Tiit Salumäe.
Tähtsündmuseks oli laulupidu
Möödunud aasta tippsündmuseks nii muusikuile kui muusikasõpradele oli kindlasti EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu, mis igati õnnestus.
Ent kirikukoorid astusid üles ka praostkondlikel laulupidudel ja esinesid kogudustes. Kanti ette muusikalisi suurvorme, anti kooride ühiskontserte. 
Kontsertidega tähistati Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoori Sauer 125. ja Tallinna Jaani koguduse naiskoori 50. sünnipäeva. Seitsmes koguduses alustasid tööd uued muusikakollektiivid. Teiste hulgas on ka väikesel Saksa Lunastaja kogudusel nüüd oma koor. Tallinna laulukoorid teenisid kaasa ajaloolisel EELK ja E.E.L.K. ühinemisjumalateenistusel toomkirikus. 
Rõõmu teeb, et hästi remonditud orelite ritta lisandus eelmisel aastal ka Järva-Jaani kiriku pill. Paldiski kogudus korraldas kiriku akende väljavahetamiseks kontserdisarja, Hageri oreli restaureerimiseks loodi sihtasutus. See on mõistagi osake kirikumuusikute töömailt.
Kirikumuusika liidul on 109 liiget, juhatus, koosseisus Toomas Mäeväli (esimees), Helika Gustavson-Rätsep (aseesimees), Aivi Otsnik, Sigrid Põld, Tuuliki Jürjo, Kadri Ploompuu ja Maarian Lend, valiti 29. märtsil 2010. Toomas Mäeväli, kes oli esimeheks valitud aastaks, astus 4. veebruaril tervislikel põhjustel tagasi.
Esimehe kohusetäitjana töötas siis Aivi Otsnik, kuni 11. märtsil valis juhatus uueks esimeheks Tuuliki Jürjo. Et Mäeväli taandas ennast ka juhatuse liikme kohalt, siis oli juhatus jäänud kuueliikmeliseks ja üldkogu otsustas selle ka nii jätta. Kuna esimehe hääl on otsustav, siis viigiseisu hääletustel ei tule.
Tunnustuseks muusikule
Kirikumuusikule on tema töö, mille eest ta sageli rahagi ei saa, juba tunnustuseks. Ja ega üksteise kiitmisega eestlane ju silma paista. Toreda algatusega nimetada aasta kirikumuusik, tehti algust eelmisel aastal, kui kauaaegne juhatuse esimees ja silmapaistev organist Piret Aidulo selle aunimetusega pärjati. 
Tublisid kirikumuusikuid, kes vähemalt viis aastat ühes koguduses on töötanud ja viimase kahe aasta jooksul millegi erilisega silma paistnud, saab esitada aasta kirikumuusiku kandidaadiks kuni 18. aprillini, kusjuures kandidaat ei pea kuuluma kirikumuusika liitu. Aasta kirikumuusik kuulutatakse välja 12. juunil I nelipüha jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus.
Kirikumuusika liidul on kolm oma koori: lastekoor Väike Küünal, koorijuhtide ja organistide segakoor KOSK ning pasunakoor. Juhatuse aseesimees Helika Gustavson-Rätsep hindab liidu töö eelmisel aastal heaks, edaspidi tuleks elavdada pasunakooride tööd ja liidu liikmete aktiivsust suurendada. Üldkogu otsustas liikmemaksu suuruse, mis on nüüdsest 7 eurot aastas.
Lauluraamatuaastal toimub
Kiriku laulu- ja palveraamatu (KLPR) aasta komisjoni esimees Eerik Jõks tutvustas tähtsamaid eelseisvaid üritusi. Haapsalu toomkirikus peetakse 23.–25. augustini koraalimaratoni, kus lauldakse KLPR kaanest kaaneni läbi. Laulud on jaotatud praostkondade vahel ja oodatud on ka kõigi praostkondade esindused. Korraldajad loodavad rohket osavõttu.
Lauluraamatuaasta konverents «Quo vadis, kiriku laulu- ja palveraamat?» toimub 26. novembril usuteaduse instituudi ruumes. Arutatakse lauluraamatu tuleviku üle. Roman Toi 95. sünnipäeva loodetakse lugupeetud maestroga koos tähistada eeloleval suvel.
Koraalilaulust ja lauluraamatust
Kirikumuusika konverentsil räägiti erinevate ajastute koraalilaulust ning kiriku laulu- ja palveraamatu kujunemisloost. «Arutlused koraalilaulu teemal Liivimaal 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algusaastatel» oli Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja Pille Raitmaa ettekande teema, mis tugines tema magistritööle. Tuuliki Jürjo rääkis algupärasest koraalist. Ivar-Jaak Salumäe käsitles meie kiriku laulu- ja palveraamatu kujunemise lugu.
Huvitavad ja põhjalikud ettekanded joonistasid kuulaja ette kirikulaulu ajaloolise arengu, tee, mida mööda oleme jõudnud selle lauluni, mida tänapäeval jumalateenistusel laulame.
Tuuliki Jürjo oli oma ettekannet täiendanud ka laulukatketega, kus kohalolijad said koos lauldes oma kõrvaga kuulata ühe laulu eri variante. Et käesolev aasta on lauluraamatuaasta, meil kasutusel oleva lauluraamatu 20. aastapäev, siis on eriti aktuaalne koraalilaulu ajaloolist arengut meenutada.
Pika päeva lõpetas segakoori koraaliseadete noodi esitluskontsert Püha Vaimu kirikus, kus esitati Tuuliki Jürjo, Piret Ripsi, Mart Siimeri, Mart Jaansoni ja Rein Kalmuse koraaliseadeid.  Laulsid Hageri koguduse kammerkoor Lambertus, Keila Miikaeli koguduse segakoor, Tallinna Kaarli koguduse kammerkoor Canorus ja Püha Vaimu koguduse kammerkoor Crede. Laule saatsid Mart Siimer, Rein Kalmus ja Kadri Ploompuu.
Tiiu Pikkur

EELK Kirikumuusika Liit
EELKs töötab 217 kirikumuusikut
Neist 109 on KMLi liikmed
Liikmemaks on 7 eurot aastas
www.kirikumuusikaliit.ee 

Pildigalerii
Pille Raitmaa viis kuulajad kirikumuusika restauratsiooni aega.  Tuuliki Jürjo pani rahva vanu koraale laulma. 3 x Tiiu Pikkur   Kogumiku «Koraaliseaded segakoorile» esitluskontserdilt Tallinna Püha Vaimu kirikus. Pildil (vasakult) heliloojad Rein Kalmus, Mart Siimer, Merle Lend, Pille Metsson, Tuuliki Jürjo, Sigrid Põld, Kadri Ploompuu, Piret Aidulo ja Mart Jaanson.  Riina Sildvee

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)