Muusika kui Looja kingitus

Muusika kirikus – nõnda kõlas äsja toimunud kirikumuusika konverentsi pealkiri. Ettekannete (Ene Üleoja, Gustav Piir, Mihkel Kukk ja Tiit Salumäe) ning ümarlaua kokkuvõttena tuli esile hulk teese, millele kohalkäinutel on edasises tööpraktikas võimalik toetuda.

Muusika kui Looja kingitus, mis kõlab konkreetses hetkes ja omab seetõttu suurimat energiat just siin ja praegu, võib meid tugevalt mõjutada. Just selle tõttu on erakordselt oluline esitatava kvaliteet ja muusika valik – sobivus kirikusse. Kirikumuusika on kui side jumaliku ja inimliku vahel, ta on sõnumi kandja ja toetaja.

Maitsed on erinevad, samuti inimeste taust, kasvatus, kogemused jms. Võrdluseks: raadiojaamade rohkusest olenemata oskab iga inimene ruttu talle sobiva muusikaga lainepikkuse üles leida.

Kirikutega on keerulisem, neid muusikavaliku järgi sorteerida ei saa. Kui keegi kogudust otsides valikuvõimalust omab, siis tavaliselt saavad määravaks perekondlikud sidemed, tuttavate arvamus, koguduse maine, kiriku ilu või õpetaja isik.

Kirikuõpetaja tänases Eestis peaks olema küll imeinimene, kes oskab hästi läbi saada kogudusega, kogukonnaga ja omavalitsusega. Ta remondib kirikut ja peab filosoofilisi, kuid kõigile arusaadavaid jutlusi, omades samal ajal ilusat lauluhäält.

Kas on olemas inimesi, kes valivad koguduse seal tehtava muusikatöö järgi? Väidan, et hea oreli ja koori olemasolu koguduses on  tõeliselt väärtuslik vaimulik kapital. Olen kuulnud ka vaidlusi teemal, kes õieti on kirikukoor ja kuidas ta käituma peaks.

Mõnikord õpetajad kurdavad: mul alles õnnistussõnad pooleli ja neil juba koorirüü seljast. Aga kas nad on püüdnud lähemat kontakti saavutada koorijuhi ja lauljatega? Osaleda üritustel ja rääkida inimestega! Pisukese kiitmise järel saaks ju alati öelda sõbralikult ja ausalt ka seda, mis ei meeldi.

Muusika valimine jumalateenistusele ei tundugi nii raske: ilusaid kirikulaule on ju palju! Tegelikkuses tuleb arvestada paljut: kirikuaastat, laulu asukohta teenistuses, loetavaid tekste jne. Õnnestunud muusikavaliku aluseks on kindlasti varane ettevalmistus ja koostöö õpetaja ning koorijuhi vahel.

Tavaline kirikukoor või ka ilmalik koor, kes soovib kirikusse laulma tulla, alustab aegsasti laulude õppimist ja saaks need valida lähtudes kirikuõpetaja (või ka asjaga kursis oleva organisti) soovitustest. Pöörame tähelepanu ka liturgia õppimisele ja tulemuseks on sujuv ja hea lauluvalikuga jumalateenistus. 

Keerulisem on kirikukontsertidega. Kui kava on arusaadavalt vaimulik, on otsustamine lihtne. Küsimuseks on vaid mõlemale sobiva aja ja finantspoole kooskõlastamine. Probleemid tekivad siis, kui kava pole esitatud või tuuakse see viimasel minutil või kui kontserdipakkuja agressiivne suhtlemislaad ei jäta kogudusele palju otsustamisruumi.

Mõnikord on ka koguduses valiku aluseks mitte arusaadavad ja loogilised kriteeriumid, vaid hirm: mis siis saab, kui me ära ütleme, või vastupidi. Kultuurikontekstist välja rebituna ja kirikuvõõrale inimesele on kirik kena koht kontserdi kuulamiseks. Soliidsed müürid, ilusad pildid ja hea akustika. Vahel kõmiseb liiga palju…

Tänapäeva kogudused vajaksid õigupoolest funktsionaalset ehitiste kompleksi, kus oleks koos pühakoda, koguduse ja kogukonna kooskäimise ning erinevate ühistegevuste harrastamise paik. Siis saaks pakutava kontserdiprogrammi jagada rahulikult kiriku ja koguduse saali vahel. Mõnel pool on nii tehtudki: vaimuliku kava kuulamise järel suundutakse koos esinejatega läheduses asuvasse kultuurimajja.

Igaüks saab aru, et kirikuruum kui selline ei sobi kõigeks. Aga muusika puhul võib valiku tegemine olla raske, eriti kui pole piisavalt muusikateadmisi. 

Milline muusika siis sobib kirikusse? Vastuse aluseks võiks olla teadmine, et kirikuhoone on ehitatud Jumala Sõna kuulutamiseks. Et muusika seda toetaks, tuleb teha õigeid valikuid. Palugem siis tarkust nende tegemisel.

,

Piret Aidulo,
Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees