Esileht » Uudis » Esileht »

Muusika kerkivas kirikus

25.06.2003 | | Rubriik: Esileht

Kõrvuti keskaegse muusikaga olid Tartu Jaani kiriku päevade kavas noorte heliloojate vastsed teosed.
Õieti olid omavahel põimunud kaks ettevõtmist: Eesti noorte heliloojate festival ning Tartu Jaani kiriku päevad. Üheskoos peeti neid teist aastat järjest. Vastavalt lepingule, mille on sõlminud MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt, Eesti Arnold Schönbergi ühing, Jaani kogudus ja Jaani kiriku sihtasutus, korraldatakse Jaani kiriku päevi vähemalt kuni aastani 2005, kui kirik valmima peaks.
Viimased kaks ehitusaastat

Kes käesoleval aastal on Jaani kirikusse sattunud, teab, et ehitus on võhikugi silma jaoks tüki maad edasi läinud. Endise muldpõranda asemele on valatud tsement ning tellingud ei piira enam külastaja vaatevälja. Aastal 2005 juunikuus, kui Tartus peetakse hansapäevi, on plaanis kirik pidulikult avada. Aknaid katavad veel esialgu kiled, varsti vahetatakse need välja päris akende vastu. Juba on võimalik ka kirikut kütta.
Sisekujunduse võistlusele laekus 7 tööd. Valida oli pseudo-keskaegse ja modernse lahenduse vahel. Konkursi võitis Tallinna disainibüroo Laika, Belka, Strelka, mille esitatud kavand tundus kõige läbitöötatum. Sihtasutuse juhatuse esimehe Roman Levini sõnul ei ole lihtne sobitada keskaegset ja kaasaegset. Väljavalitud sisekujundusel näis see olevat kõige paremini õnnestunud.
Palju kõrgetasemelist muusikat

Nii nagu mullugi, filmiti sel aastal Jaani kiriku päevi. Ühtlasi oli võimalus vaadata eelmise aasta kaadreid. Filmimist on kavas jätkata ning lõpuks saab sellest tervik, mis näitab läbi muusika kiriku valmimist.
Just muusikale on Jaani kirikus eriliselt rõhku pandud. Lisaks pühakojale loodetakse Jaani kirikust saada kontserdisaali, omamoodi kultuurikeskust. Nii otsustati kontsertidega alustada varem – enne kiriku valmimist.
Vaimulik muusika antakse ülalt

«Soov on tuua kirikusse professionaalne muusika ja panna noored kirjutama uut muusikat kirikule,» rääkis üks päevade korraldaja Marika Petti. «Professionaalne muusika on alguse saanud kirikust. Püüame noori inimesi tasapisi harjutada, et kirikule kirjutada on loomulik. Sel aastal kanti ette 12 uudisteost. Neid kirjutades on mõeldud Jaani kirikule.»
Kuigi ettekandele tuleb mitmesugust muusikat, on vaimulikul muusikal kiriku jaoks eriline tähendus. «See on muusika, mis tuleb ülevalt,» püüab Marika Petti muusika vaimulikkust seletada. «Kui inimene paneb iseend keskpunkti ja arvab, et on looja, ei ole tegu kristliku muusikaga. Seevastu näiteks Pärt arvab, et ta on vahendaja ning paneb kirja Jumala loodu.»
Mart Jaanson
i sõnul on instrumentaalmuusika kristlikkus muusikafilosoofiline küsimus. Vahel on see lihtne: kui Bachi teosest on koraali meloodia ära tunda, on tegu kindlasti vaimuliku muusikaga. Jaansoni sõnul kasvõi juba see, kui kunstnik on kristlane, muudab tema loomingu kristlikuks. Ja muidugi ei saa kristlikuks pidada odavat populaarsust taotlevat muusikat. Kristlik on muusika, millele Kõigevägevam on andnud oma hinguse.
Möödunud teisipäeva õhtul kõlas Jaani kirikus keskaegne vaimulik muusika Rondelluse esituses. Viiest inimesest koosnev ansambel kasutas vanaaegseid pille. Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusika ansamblites. Valmivas pühakojas jutustasid nad saalitäiele tartlastele sellest, kuidas Kõigeväeline Jumal on saatnud oma poja Jeesuse meid päästma. Lendleval kergusel hõljusid kaunid helid üle kuulajate, kell näitas keskaega ning jahedavõitu Tartust sai korraga Firenze…
Kristjan Luhamets

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)