Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Muusika ja koosolemine teevad rõõmsaks

09.03.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

Servimus Dominum Peterburi Jaani kirikus: Helika Gustavson-Rätsep (vasakult), Anneli Klaus ja Kalle Loona. Erakogu

Suvel saab kolm aastat, kui kolm muusikut hakkasid koos harjutama ja esinema. Kuna eesmärgiks oli ja on muusikaga Jumalat teenida, sai ansambli nimeks Servimus Dominum.

Rõõmuga teenivad Jumalat organist Anneli Klaus, viiuldaja Kalle Loona ja sopran Helika Gustavson-Rätsep, kes lisaks suurepärasele lauluoskusele on samavõrra hea organist. Seetõttu või ka tänu sellele on tal ansamblis ka oluline registreerija või teisisõnu organisti assistendi roll.
Kohtumine nende kolme muusikuga teeb päeva kauniks – nad lausa pakatavad rõõmust. «Me oleme koos musitseerides rõõmsad. Saame üksteisest aru, see mõistmine on aja jooksul tulnud,» selgitab Anneli.

Unistused teoks
Kui ansambli tekkelugu meenutada, siis tuleb öelda, et Anneli ja Kalle laulavad Vanemuise Seltsi segakooris. On enesestmõistetav, et muusiku sünnipäev ei möödu muusikata. Anneli kutsuski oma juubelile segakoori laulma ja Kalle viiuldajana koraale ilmestama. «Siis me saime aru, et ühiselt muusikat teha on tore ja edasi tekkis mõte, et võiks koos lauljaga proovida,» kõneleb Anneli elu poolt kätte mängitud ideest.
Ka Helikaga oli Annelil tegelikult juba varasem koostöökogemus olemas. Koosseis laulja-orel sai omakorda paremaks, kui sellele lisandus viiul. Nii saigi kokku kahest duost üks trio.
Õpiti üks lugu, siis veel üks ja ühel hetkel oli neid juba kontserdi jagu. «Meil on hea seltskond, kuulame ja täiendame üksteist. Kogu aeg mõtleme, kuidas veel paremini teha. Koos musitseerides on hea kindel tunne. Enne kontserti saab küll pabistada, aga sellegipoolest tead, et kontserdil läheb kõik hästi,» särab Helika.
Ja ega Kallegi muud kui rõõmu kiirga, kui räägib, et unistas kaua koos oreliga mängida Tomaso Vitali pala «Chaconne» g-moll, mida oli kunagi õpingute ajal mänginud klaveri saatel.
Nüüd on see unistus teoks saanud. Kalle selgitab: «See pala on organistile mitmes suhtes märksa keerukam kui viiuldajale. Organist peab kujundama klaveri redaktsioonist uue versiooni nii tämbrilises kui dünaamilises plaanis.»
Põhiliselt esitatakse barokkmuusikat, ka romantikat ja klassikavaramu pärle. Aeg-ajalt juhtub sekka mõni tänapäevane lugu. Sageli kogevad kuulajad äratundmise rõõmu, eriti Maarja-laulude festivalil, kui esitatakse Ave Mariasid.
«Kui mõni pala endale ja kuulajatele südamesse läheb, oleme vaimustuses. Aga oleme üldse kõigest, mida teeme, vaimustuses,» ütleb Helika.

Vabatahtlikult sunniviisiliselt
Muusikud ütlevad, et on saanud tänu kirikumuusika liidu projektile «Mu süda, ärka üles» esineda paljudes Eestimaa kirikutes. Sama kavaga on ansambel pakkunud ennast esinema ka väljaspool projekti teistesse kirikutesse ja palunud vajadusel ka enne kontserti orel häälestada.
«Oleme aru saanud, et meie palvet on mõnikord raske täita, aga seda on ikka tehtud. Kui orel ei häälestu, ebaõnnestub kontsert ja kaunis muusika kaotab oluliselt oma väärtusest,» on kõik kolm ühel meelel.
Näiteks Rõngus oli orel väga häälest ära. Aga kui see ansambli kontserdiks häälestati, oli ka koguduse õpetaja siiralt õnnelik, kui hästi võib tema kirikus orel heliseda.

Andekad ja nupukad
Muusikud on tänu esinemistele ka targemaks saanud. Kava koostamisel lähtutakse konkreetse oreli omadustest. Sellepärast käivad nad nädal või kuu enne kohapeal, olgu kirik ükskõik kui kaugel, et läbi töötada kava, mis antud oreliga sobib.
Ettevalmistusprotsessi kirjeldab aga Kalle Loona järgmiselt: «Käime mööda kirikut ringi ja kuulame, kuidas muusika kõlab. Kui Anneli mängib ja Helika laulab, siis mina kuulan. Nõnda me korrigeerime tihtipeale oreli registratsiooni ja ansambli kõlaühtsust eeloleval ettekandel.»
«Iga pala sünnib iga ettekande ajal uuesti, alati on mingi uus nüanss, mida enne nagu polegi kuulnud. Iga oreliga kõlavad mõnevõrra erisuguselt mitmedki kohad ja tulevad esile need hääleliinid, mis varasematel ettekannetel faktuuris justkui varjule jäid,» ütleb absoluutse kuulmisega Kalle, kes vajadusel kujundab esitatavatele paladele vajaliku viiulipartii.
Kiidusõnu pälvib ka Helika, kes oreli registreerimisse loominguliselt suhtub ning igas olukorras kiiresti ja tundlikult reageerib.

Jooksujalu tuntuks
Detsembri alguses rõõmustas Servimus Dominum kuulajaid Peterburis. Kokku esineti kolme kavaga. Jumalateenistusel teenisid nad kaasa ja pärast teenistust andsid kontserdi nii Maria kirikus, mis on Ingeri kiriku peakirik, kui ka Jaani kirikus.
Maria kiriku oreli kohta ütleb Kalle Loona, et see on väga ilus ja kõlaliselt väga hea, ent tavahäälestusest pool tooni kõrgem ja tegi kontserdiks valmistumise keerulisemaks.
Esinemiseks harjutades häälestati Tartu Maarja kogudusemajas elektrooniline orel pool tooni kõrgemaks ja Kalle kirjutas oma partiid vajalikku helistikku ümber. Nii saadi kava harjutada. Häälestuse muutus segab paratamatult täpset intoneerimist viiulil ja nõuab seetõttu mängijalt tavalisest märksa suuremat keskendumist.
Väga meeldis see, et esineti Maria kirikus Soome Vabariigi aastapäeval. Selleks puhuks õpiti ära Jean Sibeliuse pala «Religioso».
Kultuurimekas Peterburis võeti ansambel suurepäraselt vastu ja mõlemasse kirikusse jagus kolmveerand saalitäit kuulajaid.
Kuigi proovi said nad Jaani kirikus teha sõna otseses mõttes alles öösel ja linna imetlema ei jõudnud, on nad rahul. Sõit sai teoks tänu Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupile, kes sõitu rahaliselt toetas.
«Tore on koos musitseerida. Oleme iga esinemiskutse üle väga rõõmsad ja teeme muusikat ikka südamega. Olge varmad kutsuma,» on ansambli Servimus Dominum liikmete ühine arvamus.
Rita Puidet

Servimus Dominum
Asutatud aastal 2013.
Anneli Klaus on Tartu Peetri koguduse organist.
Helika Gustavson-Rätsep on Tartu Maarja koguduse organist, sopran, lasteaedade Naerumaa ja Kannike muusikaõpetaja.
Viiuldaja Kalle Loona on Alatskivi kunstide kooli muusikaõpetaja.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)