Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Muusika- ja kirikuelu suvel 1936

17.08.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Karl Puusemp (21.10.1903–18.6.1978) valiti 1936 Pindi koguduse õpetajaks. 1948–1954 varjas end vahistamise eest, kogudust teenis sel ajal jutlustajana tema abikaasa Hilja. Tuli peidust välja 1954 oma tütre leeripäeval ja jätkas Pindil teenimist 1958. aastani.

1936. aasta suvel sai mitu kogudust endale uue õpetaja. 12. juulil valiti Tõstamaale Joh. Teras ja Pinti Karl Puusemp.

Raplas koguneti 9. augustil kirikusse osa saama uue abiõpetaja V. Kirotari ametisse pühitsemisest. Oma tervituskõnes hoiatas õpetaja J. Liiv, et Rap­las on vaimulikul palju tööd. Jutlustas muidugi uus hingekarjane. Jumalateenistust kaunistas koor köster P. Schützi juhatusel.
Paistus möödus 9. august õpetaja Jaan Bergmanni ja helilooja Friedrich August Saebelmanni mälestamise tähe all. Mõlemad töötasid Paistus üle 30 aasta, Bergmann kui suur usumees, elav jutlustaja ja väsimatu töötegija, Saebelmann kui laste usuvaimus kasvataja ja muusikaga koguduse ilumeele ärataja.
Õpetaja M. Vaher pidas mõlema kalmul palve. Kihelkonna ühendatud koorid laulsid Bergmannile «Mu elu Kristus ise» ja Saebelmannile «Tähtede taga». Jumalateenistus surnuaial lõppes Holstre pasunakoori helidega. Kohal oli ka Bergmanni poeg Heinrich abikaasaga.

Augustikuu juubilarid
28. augustil tähistati Tallinna Kaarli köstri Gustav Kasemetsa 70. sünnipäeva, eelmisel aastal sai tal täis 25 aastat selles ametis. Sündinud oli ta Rapla kihelkonnas. Sooritanud kodukooliõpetaja eksami, oli ta 1887–1910 köster-organist Paldiskis, sealt peale aga Kaarli kirikus köster. Alates 1923. aastast täitis ta ka koguduse asjaajaja ja raamatupidaja ülesandeid.
29. augustil sai Pärnumaa abipraost Johan Reitag 60aastaseks. Sündinud oli ta Viljandimaal Pärsti vallas. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1901. aastal. Prooviaasta tegi Palamusel ja Kodaveres ning 1904 õnnistati ta Tarvastu kirikus õpetajaks. 1907 sai temast Püha kiriku õpetaja ja 1911. aastast töötas ta Toris.
20. august oli tuntud laulupidude tegelase Hans Kanni abikaasa, lauluema Liisa Kanni 80. sünniaastapäev. Sel puhul korraldati Tartu Maarja kalmistul tema haual palveteenistus.

Tallinna Kaarli suvi
Tallinna Kaarli kogudus pidi mõnda aega läbi ajama naabruses asuva Jaani kirikuga, kuna oma pühakoda vajas hädapärast siseremonti. Pandi uued põrandavaibad, millega akustika pisut paranes, ja tehti värvimistöid.
Tallinna Kaarli 3. pihtkonna noortel oli kombeks saanud suviti külastada oma õpetajat A. Sommerit tema suvekodus Laulasmaal. 2. augustil leidis seal aset järjekordne vabaõhu-jumalateenistus. Õpetaja Sommer kõneles usust, lootusest ja armastusest ning laulis pihtkonna noortekoor. Pr Sommeri poolt oli teelaud. Läbisõidul Keilast osaleti sealgi jumalateenistusel. Jutlustas õpetaja Koolmeister ja laulis segakoor E. Truusi juhatusel.
30. augustil korraldasid Tallinna Kaarli noored aga väljasõidu-jumalateenistuse Harju-Jaani kirikus. Muidugi oli kaasas ka noortekoor Alfred Karindi juhatusel. Jutlustas õpetaja Koppel, soololauluga mitmekesistas teenistust H. Jänes. Päev veedeti kiriklas vaimuliku muusikaga. Pärast lõunat peeti vaimulik koosolek Aruküla koolimajas.

Petserimaa laulis
26. juulil leidis aset üks omapärasemaid ettevõtmisi meie kristlikus kirikus: Petserimaa I vaimulik laulupidu. Juba eelmisel päeval oli kohalikus Peetri kirikus jumalateenistus õpetaja Sommeri ja Kodavere kirikukoori kaastegevusel, köster Küütsi juhatusel. Laulupäevast võttis osa 30 luterlikku ja 18 õigeusu kirikukoori Petserimaalt, Tallinnast, Tartust, Viljandist jm rohkem kui 2000 lauljaga.
Luterlikke koore juhatasid Richard Ritsing ja Petseri Peetri kiriku köster Valdur Hirvesoo, õigeusu omi Nikolai Vehnovski. Esineti kloostris Mihkli kiriku peasissekäigu juurde viival laial trepil. Alustuseks lauldi ühisel jõul «Meie Isa». Ka kõnelejad olid mõlemausulised: assessor Sommer, õpetaja Hinno ja kloostriülem Nikolai.
15. ja 16. augustil oli Räpinas Võru praostkonna lastetöö tegelaste 3. konverents. Räägiti kirikliku lastetöö vahenditest, ristimisest, uuestisünnist ning uuspaganlusest Eestis, st taarausust. Meeliülendav oli Vennaste Seltsi palvelas 16. augustil külalisõpetajate osavõtul peetud palveteenistus. Sellele järgnesid laste- ja peajumalateenistus kirikus. Kohal oli ka koguduse noortekoor, juhatas Herman Känd. Soololauludega esines Estonia tenor Aleksander Tamm.
14.–16. augustini tähistati Pirita kloostri 500. aastapäeva. Päeva pimenedes olid kiriku viil ja ruum valgustatud elektrilampidega. 14. augusti keskööl kõlas tornis koraal pasunate esituses. 15. augustil, kui täitus 500 aastat kloostri pühitsemisest, leidis kiriku varemetes aset raadioülekandega jumalateenistus, mida talitas õpetaja Th. Tallmeister. Järgmisel päeval oli samas samuti raadioülekandega roomakatoliku jumalateenistus.

Mitmesugust
19. juulil pidas Keila õpetaja A. Köögardal esimese korrapärase jumalateenistuse 500 inimesele Vasalemma Aedlinna Korraldamise Seltsi platsil. Kasutusel olid laululehed, osalesid pasunakoor ja Keila noorte kirikukoor. Kavas oli nii talitada suve lõpuni, kuid juba peeti plaani ehitada ka abikirik. Vasalemma jaama ligidale oli viimase 10 aasta jooksul tekkinud 100 majapidamisega aedlinn, mille elanikud vajadust tundsid jumalasõna järele.
26. juulil oli Narva-Jõesuu luterlikus kirikus kontsert-jumalateenistus Männiku sõjatehases toimunud plahvatuse ohvrite perekondade heaks. Esinesid Tallinna konservatooriumi viiuli eriala õppejõud Alfred Papmehl ning konservatooriumi kasvandikud Olga Lund, T. Pajo-Prove ja Meta Tari.
Suvel on teadagi tore väljasõite teha ja nii võttis ka Kunda koguduse nõukogu 1. ja 2. augustil ette huvimatka naaberkogudustesse. Käidi Rakveres, Kadrinas, Simunas, Tormas, Mustvees ja Viru-Jakobis. Õpetajate ja köstrite juhtimisel tutvuti kirikute ja nende ajalooga.
Tallinna Kalamaja kalmistut enam pole, kuid 2. augustil 1936 oli ta veel alles. Haruldaselt kuum ilm tõi sinna surnuaiapühale rahvamurru. Korrastati haudu, osaleti praost H. Kubu juhitud jumalateenistusel ja kuulati pasunakoori mängu.
Laiusel oli aga 16. augustil laulupäev, mis algas kontsert-jumalateenistusega kirikus. Jutlustas liivlaste hingekarjane H. K. Erviö, soololauludega esines H. Kommusar ja viiulipaladega F. Sööt, ei puudunud ka ühendatud laulu- ja mängukoor. Kirikla pargis toimunud laulupäevale oli kogunenud 3000 inimest.
Lääne-Harju kirikutegelased tulid 23. augustil kokku Risti leerisaali sinodile. Avajumalateenistust kaunistas Risti koguduse koor köster O. Salulo juhatusel. Otsustati ametisse panna praostkonna vikaar ning pidada koguduste ja praostkonna laulupäevi. Võeti nõuks pidada laulupäev 1937. aastal Raplas ja noortepäev Ristil.

Pühakodade pidupäevad
9. augustil oli Järva-Madise rahval pidupäev. Pärast suuremat remonti õnnistati kirikukellade helinal uuesti sisse siinne kirik. Õnnistamist toimetas piiskoplik vikaar A. Sommer, oreliettekannetega esines prof August Topman ja tšellopaladega Udu Topman. Koori juhatas L. Orgo ja soololauludega astus üles H. Wieckmann. Õhtul oli kirikus vaimulik kontsert.
26. juulil meenutati 80 aasta möödumist Avinurme kiriku nurgakivi panekust. Sel puhul korraldati kontsert-jumalateenistus, esinesid soololauljad ning sega- ja pasunakoor. Soliidselt oli esindatud vaimulikkond: praost Beermann Kadrinast ning õpetajad Kuusik Tormast, Nurm Haljalast ja Keller Avinurmest.
30. augustil tähistati Audrus kiriku 300 aasta juubelit. Audru 1636. aastal ehitatud ja Pühale Ristile pühendatud pühakoda oli ühtlasi esimene usupuhastuse ajal ehitatu Baltimaades. Põhjaliku remondi saanud kiriku pühitsemiskõne pidas piiskop Rahamägi Taaveti laulu 122 alusel, mis oli pühitsemistekstiks ka 300 aastat tagasi.
Jutlustas Pärnu praost Grünberg. Kuna kõik ei mahtunud kirikusse, jutlustas väljaspool olijatele Sindi õpetaja Paigaline. Musitseerisid Audru pasunakoor hr Põldsami juhatusel ning Audru, Sindi ja Ellamaa ühendkoor köstri kt E. Pärna juhatusel. Kirik sai rohkesti kingitusi: kõigis liturgiavärvides altarikatted, viieharulise kroonlühtri, armulauariistade siidist katted ja toolid altariruumi.
Valmis sai ja 23. augustil pühitseti uus Piirissaare õigeusu kirik, mis ehitati 1921. aastal mahapõlenu asemele. Puudusid veel kirikuriistad.

Kurvastavat
24. augustil lahkus oma Jumala juurde Kärla õpetaja Theodor Heinrich Oswald Hirschhausen. Sündinud oli ta 15. oktoobril 1903 Reigi õpetaja pojana. Usuteadust hakkas Tartu ülikoolis õppima 1924. aastal. Prooviaasta tegi Raplas ja Narva Aleksandri kirikus. Õpetajapühitsuse sai 1930. aastal. Töötas Viljandis, alates 1931. aastast Kärlas.
Halvad olid lood Tudulinnas. Lahkhelid koguduses kestsid juba 12 aastat. Vennastekoguduse liikmed mitte ainult ei eraldunud põhikogudusest, vaid nõudsid endale ka kirikut. Riigikohus mõistis selle siiski luterlastele. Tüli lõpetamiseks asutati mõlema koguduse asemele nn rahukogudus, kuhu võisid astuda kõik tülis osalejad. Katse ebaõnnestus ja nüüd oli Tudulinnas juba kolm omavahel riius kogudust.
Lisame siia lõppu veel ka ühe ristiusu vastaste ettevõtmise. 19. juulil olid Lõuna-Eestis Sõmerpalus koos taara­usulised. Kinnitati oma usku ja tutvustati seda ka kokkutulnud 1500 inimesele. Rõhutati oma Kristuse-vastasust, soovi põhjalikult tundma õppida esivanemate uskumusi, mitte kasutada «ristimiseneedust» ja muid Jumala armu väljendusi ning pühendada end maiste väärtuste teenimisele.
Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)