Muusika avas silmad ja kõrvad igavesele tõele
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Portreelood / Number: 8. august 2012 Nr 30 /
Herbert Leopold Stillverk on öelnud, et suurimaks tõukejõuks saada hingekarjaseks sai Johann Sebastian Bachi ja Cesar Francki vaimulik muusika.
Nii tsiteerib Stillverki Külli Saard Kaarli koguduse ajakirjas Sulane (nr 4/2005).
Teadlik usk ja elav huvi vaimsete probleemide vastu tekkis käsitöölise ainukese lapsena sündinud Herbert Leopold Stillvergil Tallinna prantsuse lütseumis õppides. Ta oli parim prantsuse keele ja kirjanduse tundja ning lõpetas kooli 1931. aastal cum laude. Tee ülikooli oli avatud, enne aga pidi ta aasta aega tunniandmise ja muude töödega raha koguma. Seda pidi ta kehva majandusliku seisu tõttu õpingute ajalgi tegema.
Stillverk kuulus mitmesse organisatsiooni ning osales nende tegevuses aktiivselt. Võimalusest jätkata teaduslikku tööd ülikooli juures ta loobus ja asus pärast prooviaega ning eksamite sooritamist ja ordineerimist 22. oktoobril 1939 tööle toomkiriku vikaarõpetajana.
See aeg jäi lühikeseks, nagu ka töö noorsootöö keskuse sekretäri ametikohal ja Püha Vaimu koguduses õpetaja Tallmeistri adjunktina.
1944. aastal lahkus ta Eestist, elas umbes aasta Viinis ja edasi Inglismaal, kust 1948. aastal vabatahtlikult Eestisse tagasi tuli. Ta määrati tööle Kose, natuke hiljem samuti lühikeseks ajaks Juuru kogudusse. Pikemaks ajaks jäi ta Püha Vaimu kogudusse (1951–1964), töötades samal ajal konsistooriumis raamatukoguhoidjana.
Ilmselt oli pealinna ületoomine seotud jälitamisega, mida suures linnas oli kergem teha. Teda arvati kuuluvat Inglismaa luureagentuuri ja tema kirjavahetusel hoiti silma peal. 1964. aastast kuni oma elupäevade lõpuni töötas Stillverk Jüri koguduses. Ajutise kohusetäitjana oli ta kaks aastat enne surma mõni kuu tööl Tallinna Kaarli I pihtkonna õpetajana.
Hea mäluga inimesena tegeles ta teadustööga, tema jutlused olid huvitavad ja sisutihedad, on meenutanud kaasaegsed. Stillvergi tõlkes ilmus 1986 Voltaire’i «Filosoofiline sõnaraamat».
Rita Puidet
