Muusika aitab vaigistada kurbust ja leevendada valu

Oleme taas helges ülestõusmispühade järgses ajas, rõõmustades oma Päästja Jeesuse Kristuse läbiminekust surmast ellu. Tema kannatused ja ristisurm annavad igavese elu võimaluse igaühele, kes temasse usub. Oleme saanud neid pühi seekord pidada kirikutes kohal viibides, mitte läbi arvutiekraani nagu paar viimast aastat. Oleme saanud tunda ennast taas ühtse kogudusena ning jagada rõõmu elu võidust surma üle oma usukaaslastega.

Samas tundub meie rõõm justkui kohatu nende paljude kannatuste kõrval, mida ukraina rahvas praegu peab läbi elama. Lausa uskumatuna tunduvad kõik need kannatuslood, mida meediast loeme või juba ka tuttavatelt ukraina sõjapõgenikelt ise kuuleme. Palju on imestatud, et kas tõesti veel nüüd, kahekümne esimesel sajandil võib nii võikaid tegusid korda saata. Kahjuks jah, me ei ela taevariigis, vaid maises riigis. Inimese loomus on ikka üks ja seesama ning kurjuse jõud pole maailmast kuhugi kadunud. 

Ukraina rahva tohutu valu kõrval oleme aga tõdeda võinud ka suurt üksmeelt eesti rahva mõttemaailmas ja tegutsemisviisides. On ju paljud eestimaalased avanud oma südamed, rahakotid ja koduuksed, et armu ja rahu läbi endi keskele võtta teiselt maalt pärit võõraid. Nii oleme teinud Jeesuse õpetuse järgi ja täidame tema tahtmist. Oleks see ainult alati nii! Ka oma kodumaalaste suhtes, kes vaesuses virelevad, kannatavad ebaõiglase tagakiusamise käes, kuidagi tööd ei leia ning head sõna ei kuule. Ja neid on meie kodumaal kahjuks palju, keda ei märgata ja kes ise abi paluma ei julge tulla. Küll sooviks osa meie eesti lastestki kolm korda päevas süüa saada või soojas toas külma eest varju leida.

On hea, et Eesti riik ja rahvas on Ukrainat toetanud kõigiti, millega on saanud – finantsiliselt, diplomaatiliselt, relvadega, moraalse toetusega jm. Mitmed firmad ja üksikisikud on leidnud rohkelt erinevaid tahke, millega aidata saab: kes valmistab killuveste, kes varjevõrke, kes kaste kultuuriväärtuste peitmiseks või kingipakke lastele. Kõikjal on sinikollased värvitoonid, mustrid ja lindikesed, et kuulutada oma toetust Ukrainale. Siiski on imelik näha sinikollaseks kujundatud juustuetikette ja muid tooteid, mis reklaamikampaania käigus kutsuvad üles neid ostma ja tarbima. Annetades justkui moe pärast 10 senti tootelt ka sõjapõgenikele. 

Arutasime ka kirikumuusika liidu juhatuse koosolekul ja üldkoosolekul seda, kuidas meie, kirikumuusikud, saaksime anda oma panuse ukraina rahva ebaõiglasele võitlusele kurjusega. Pole ju meil ülearust raha ega muid maiseid mõjutusvahendeid. Siiski on meilgi omad võimalused. Füüsilistest abivahenditest vähem tähtis pole hinge- ja vaimutugi, sest sõjas ei saa haavata mitte üksnes kehad, vaid ka hinged. Enamgi veel – keha saab võimaluste piires ravida ja parandada, hingehaavad jäävad aga kauaks, kui mitte elu lõpuni. 

Üheks parimaks hinge toitjaks ja valu leevendajaks on muusika. Muusika kannab taevale ligemale, ülendab hinge, annab südameheadust. Muusikud ei ole kunagi kurjad inimesed, sest helid kisuvad hingest kurjuse idud ja võrsed välja. Ja olen kindel, et kurja südamega inimesed on väga muusikavõõrad. 

Meie kirikutes kõlab orel, mille helid on taevalikud, kõige suurema diapasooniga ja paljude erinevate tämbritega. Orelihelid aitavad vaigistada kurbust ja leevendada valu, vahel isegi füüsilist. On hea, kui hoiame oma kirikute uksed lahti ja orelid kõlamas!

Luteri kirik on laulev kirik ja kogudusele lisaks on meil veel alles kirikukoorid ja -ansamblid, kes lauldes palveid taeva poole tõstavad. Öeldakse, et lauldud palve on kolmekordne palve. Just nii kutsumegi üles panustama oma kirikumuusikuid. Andes sõjapõgenikele võimaluse pääseda tasuta kirikukontsertidele, orelipooltundidele ja muudele muusikaüritustele. Mängides ukraina muusikat või lauldes eestpalveid. Ühe väikese märgina oma toetust näidata kujundab kirikumuusika liit logo, mida saavad kasutada kõik kogudused, kes soovivad oma kirikus toimuva kontserdiga ukrainlastele poolehoidu avaldada, kontserditulu Ukraina toetuseks annetada või muul moel toetada. Olgu see ühiseks tähiseks meie plakatitel.

Nii täidame Jeesuse Kristuse õpetusi ja Jumala tahtmist, nii võib meie kõigi valu kord rõõmuks muutuda igaveses taevariigis.

 

 

 

 

Tuuliki Jürjo,

kirikumuusika liidu juhatuse esimees