Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Müürileht kristlusest

09.03.2016 | | Rubriik: Kultuurielu

myyrilehtKultuurilehe Müürileht detsembrinumbri esikaanel on peapiiskop Urmas Viilma. Lehte sirvides selgub, et kogu number keskendub kristlusele.

Eesti nüüdiskultuuri ja mõttevoole kajastav Müürileht on omaalgatuslik kodanikuväljaanne, mille asutas 2007. aastal Tartu Genialistide Klubi juht Ivar Põllu. 52. lehenumbrini jõudnud väljaande esimene number ilmus 2008. aasta veebruaris ning alates 2014. aastast ilmub leht 10 korda aastas tiraažiga 4500 eksemplari. Lisaks toimib ka veebiväljaanne.
2010. aastast on Müürilehe peatoimetaja semiootika ja kultuuriteooria haridusega Helen Tammemäe. Sotsiaalselt tundlike ja oluliste teemade käsitluste eest sai Müürileht 2015. aastal Avatud Eesti Fondi (AEF) koosmeele auhinna.
Helen Tammemäe ütles pärast AEF auhinna pälvimist ERRile, et Müürileht, milles honorarita kirjutavad enamasti noored haritlased, on loomult eksperimentaalne, käsitledes teemasid, mis võivad esmapilgul tunduda hirmuäratavad, viies inimesi turvatsoonist välja. Traditsiooniliselt on Eestis sellised olnud ka usuteemad.
40-leheküljeline Müürilehe detsembrinumber on põnev, laia haardega ja sõbralikult kriitiline. Teemade ring on avar ja süvitsi minev, käsitledes eestlaste kui maailma ateistlikuma rahva motiivi kujunemist; religioosse kogemusega võrreldavaid teisenenud teadvuse seisundeid looduses ja klubikultuuris, võrgumisjoni väljakutseid, kristlikku lobitööd kooseluseaduse ja erakoolide rahastamise raames, paavst Franciscuse kultuurisõda hülgavat tegevust, religioosseid motiive Eesti muusikas ja teatris, 3D-koguduse toimimist jpm.
Juhtkiri on saanud pealkirja «Kiri kristlastele» ja peatoimetaja möönab, et tingimisi võib nõustuda väitega, et elame kristlikus kultuuriruumis, ent lisab, et siiski on palju neid, kes alles otsivad oma teed Jumala juurde.
Ajalehes antakse sõna erinevatele kristlikele kogukondadele, püüdes avada nende tõekspidamisi ja näidata, et EKRE ega need, kes korraldavad tõrvikumarsse, ei esinda selgelt veendunud kristlasi, olgugi et samasooliste kooselu seaduse rakendusaktide vastuvõtmist ei poolda neist keegi. Oluliseks peetakse keskendumist ligimesearmastusele, nõnda nagu seda selgelt väljendas ka peapiiskop hiljutises vabariigi aastapäeva jutluses.
Juhitakse tähelepanu, et Eestis ei tõsta pead mitte veendunud kristlus ega konservatiivne maailmavaade, vaid ebahumaansus ja rassism ning et selliseid arenguid takistada, tuleb kõikidel tarkadel inimestel hoolimata maailmavaatest kokku hoida. Ühemõtteliselt on juhtivaks ideeks, et kui kristlus läheb kaasa ühiskonnas levivate äärmuslike vaadetega, siis võivad kirikud kaotada paljude silmis oma tõsiseltvõetavuse.
Kõige laiemas plaanis on ajalehes küsimuse all, kuivõrd peaks kirik olema kaasatud ühiskondlikku ellu ja kas religioon tuleb taandada individuaalseks või on sellel ka laiemale ringile midagi pakkuda.
Suunda andva raami loob selles küsimuses EELK Usuteaduse Instituudi õigeusu dogmaatika õppejõu Tauri Tölpti arvamuslugu, mis viitab, et arusaam nagu kristlus kehtestaks absoluutsed normatiivid moraalseks käitumiseks, on suurim väär­arusaam, mis on kristlusega kaasas käinud, ja kuigi vaimulikud võtavad jätkuvalt eetilistes küsimustes sõna, on kristlik eetika tegelikult pastoraalselt suhteline.
«Kristlust ei huvita iseenesest, kas inimene käitub eetiliselt või mitte, vaid kas inimese ajas elatud elu ja harjumused panustavad tema suhtesse Jumalaga. Kui need hävitavad seda suhet, siis on tegemist patuga, kui panustavad sellesse, siis aga voorusega,» kirjutab Tölpt.
Pikas intrigeerivas intervjuus peapiiskop Urmas Viilmaga on usutletav nõus Tölptiga, et ristiusk on eelkõige vastus inimese igavikuga seotud küsimustele, ent ta pole sama meelt lähenemisega, et kristlane peaks vaatama maailma positiivse ja mänguliselt vabastava ükskõiksusega, vaid kirik peaks olema Eesti ühiskonnas kaasatud ja kaasarääkiv jõud.
«Kiriku liikmeskond esindab läbilõiget ühiskonnast, mis tähendab, et kiriku eestkõnelejal on õigus Eestis kaasa rääkida nagu igal teisel. Meie annetavate liikmete arv on sama suur kui kõikide erakondade annetavate liikmete arv kokku. Ometigi me ei küsi, kas erakonna esimees võiks avaldada arvamust või mitte. /–/ Meil on õigus ja isegi kohustus kaasa rääkida,» ütleb Viilma.
Kätlin Liimets

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)