Esileht » Arvamused » Artikkel »

Mustvalge maailm

21.03.2012 | | Rubriik: Artikkel

Kadu lumememmedele! Eile kell 7.14 jõudis kohale kevad.  ArhiivifotoTalvel on elu mustvalge. Muidugi, kui praegu välja vaatan, on ka muid toone, kuskil on mõni kollane maja.

Taevas on sinine ja tegelikult ei ole musta kuskil, vaid hall on. Kasetüved on tume- ja helehalli vaheldumisega. Lumi on ka üsna helehall. Mets ka, kui väga fantaseerida, peaks mingit pruunikat tooni andma. Aga minu jaoks on küll värve vähe.
Talvega on jah selline asi, et kui aasta on läbi ja mõtled aasta alguse peale, siis jaanuar ja veebruar on nagu täiesti tühjad kuud. Ainult mäletad, et külm oli ja lund oli palju. Muid emotsioone ei midagi. Oleks nagu talveunes, ainult hallid päevad ja hallid tunded. Unenäolik olukord.
Üritan ikka võimalusel mingi pikema ringi teha. Vaatan, kuidas inimesed elavad, mis lume alt aedades välja paistab, ja kui leian mõne metsaraja, siis on tore lumme jälgi teha.
Täna nägin keset metsa külmunud järve ääres ühte seltskonda pinkidel piknikut pidamas. Olid vaibad ja tekid metsa kaasa tirinud ja tundsid talvekülmast mõnu. Kohe värvilisem pilt. Aga enamik, keda sel ringil väljas nägin, olid koeraomanikud. Koer sunnib väljas ringe tegema.
Eks mõnigi pikem periood elus ka võib olla mustvalge. On töö, kodu, televiisor ja näoraamat. Päevad ühesugused ja meenutada pole neist midagi. Kas peakski olema? Äkki ei peakski. On ju hea küll, et miski hinge ei kriibi ja rahulikult oma elu ära veeretad. Hea ju, kui töö ja mingi sissetulek olemas on.
Hing aga igatseb kevade järele, kui puud on hiirekõrvul ja lõoke kohal.
Loe lisaks: http://peetervardja.wordpress.com.
Peeter Vardja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)