Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Muinsuskaitseseaduse eelnõu riigikogus teisel lugemisel

08.02.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

Üks paljudest pühakodadest, mis vajab restaureerimis- ja remonditöid. EAÕK jätkab 2019. aastal ehitusmälestise Suure-Jaani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse pühakoja avariiremonditöid. Kiriku nelitistorni tõsteti 10. jaanuaril kullatud rist. Urmas Saard, www.kylauudis.ee

Riigikogu kultuurikomisjon saatis jaanuari lõpus uue muinsuskaitseseaduse eelnõu teisele lugemisele.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril.
Riigikogu pressiteenistus annab teada, et eelnõu sai kahe lugemise vahel huvirühmadelt ettepanekuid ja täiendusi, mis kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul aitavad seaduse eesmärkide saavutamisele väga hästi kaasa. „Kõik osapooled on tunnistanud, et uus seadus on parem kui kehtiv seadus,“ ütles Must. „Sõnastasime eelnõu keskse lähenemisena, et kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus ning mälestisega seotud piirangute puhul tuleb tagada avaliku ja erahuvi tasakaal ning proportsionaalsus,“ lisas ta.
Uus muinsuskaitseseaduse eelnõu tasakaalustab riigi ja mälestise omanike õigusi ja kohustusi. Eelnõu kohaselt hakatakse mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulutusi. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on edaspidi muinsuskaitseameti ülesanne.
Samuti lisati eelnõusse, et ajaloolises keskkonnas tehtavate muudatuste puhul tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadustega, ja täpsustati, et mälestisel töid tehes kasutatakse võimalusel ning põhjendatud juhtudel algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid.
Komisjoni liige Yoko Alender sõnas, et seaduse tekstis tuuakse selgemini esile muinsuskaitseliste piirangute eesmärk ja kaalumisruum. „Muinsuskaitseamet peab oma tegevuses lähtuma neist eesmärkidest, kaaluma piirangute põhjendatust ja kaasama omaniku,“ märkis Alender.
Kultuurikomisjoni aruteludes pandi suurt rõhku sellele, milliste mälestisel või muinsuskaitsealal tehtavate tööde puhul on vaja taotleda luba ja millistel juhtudel võib piirduda ameti teavitamisega. Komisjoni hinnangul on eelnõus leitud hea tasakaal.
Komisjon tegi ka ettepaneku võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist toetuse andmiseks omandireformiga tagastatud ehitismälestise remontimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks.
Eesti Kirik

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. (1Jh 4:21)