Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Muinsuskaitseamet tunnustas partnereid

15.10.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

Aasta kunstimälestiseks tunnistati Kuressaare kiriku altarisein ja kantsel. Internet

Muinsuskaitseamet tähistas nädal tagasi oma 21. aastapäeva seminari ja galaga, kus jagati aasta auhindu.

Auhindu anti 13 kategoorias ja neid jagus ka mitmele kirikuga seotud objektile või inimesele. Aasta kunstimälestisena tõsteti esile Kuressaare altariseina ja kantslit, parim uurija oli OÜ Rändmeister Pöide kirikus tehtud uuringute eest, aasta tegutseja on Inna Ligi, kelle initsiatiivil on ellu ärganud Muhu pastoraat, kus tegutseb pärandikool. Pärandi populariseerijana tunnustati ajalehte Põhjarannik, kus vaimulikuordinatsiooniga ajakirjanik Teet Korsten on avaldanud sisutihedaid muinsuskaitseteemalisi artikleid.
Traditsiooniliselt annab muinsuskaitseamet välja ka elutööpreemiat, mille seekord pälvis Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige ja 42 aastat muinsuskaitses tegutsenud Ülo Puustak.
Esmakordselt anti 2005. a autoõnnetuses hukkunud peadirektori Agne Trummali mälestuseks välja temanimeline noore muinsuskaitsja preemia, mille pälvis Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.

Osavalt tehtud
Aasta kunstimälestisena tõsteti esile 1836. aastal valminud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantslit, mis puhastati ja konserveeriti. Töö tegi H&M Restuudio OÜ, mida juhivad Hilkka Hiiop ja Merike Kallas. Firma aga palus au anda Allan Talule, kes reaalselt töö tegi. Möödunud aasta kevadel oli ta mitu nädalat Kuressaares, et uuendada pühakoja olulisemaid Saaremaa dolomiidist sisustuselemente.
Kui juba kümme aastat tagasi oli mõte anda kantslile ja altarile valmimisaegne välimus, selgus uuringute käigus, et hilisemaid õlivärvikihte eemaldada on väga keeruline ja kulukas. Seepärast tuli töömehel teha värviparandusi, proteesida kantsli kõlaräästa puidust lagi, katta kullapastaga kõlaräästa kullatis ja altarirosetid. Tema sõnul oli kõige keerulisem kinnitada krohvi kantsli põhja alla. «Aga ju sai kõik hästi, kui tehtud tööle auhind anti,» ütleb Allan Talu tagasihoidlikult.
Kantsli ja altari kavandas Ludwig von Maydell (1795–1846), Karl Siegmund Waltheri (1783–1867) altarimaali «Kolgata» restaureerisid kaks aastat tagasi juba nimetatud Hiiop ja Kallas. Altari ja kantsli konserveerimisega lõppesid ühtlasi suuremad tööd kirikusaali korrastamisel ning ühtse sisekujunduse loomisel.

Pühendunud töö eest
Ilmselt on kogu Ülo Puustaku teadlik elu olnud seotud vanavara tähtsustamise ja säilitamisega. Vabariikliku restaureerimisvalitsuse juhatajana sai temast aastal 1987 Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige, ta on olnud valitud selle juhatusse ja kuulub liikmena seltsi ka praegu. Selts ühendab mitme valdkonna kultuuriväärtuste – nii vaimsete kui ka materiaalsete – eest seisjaid.
Tema järgmiseks suureks tööks sai Riikliku Muinsuskaitseameti loomine ja töö käivitamine 21 aastat tagasi. Kõige paremaid tundeid on temas aga tekitanud Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmise korraldamine, kui igal pool tuldi talle lahkesti vastu. Mäletame veel, missugune kaunis suursündmus sellest 1990. aastal sai.
EELK tunnustas Ülo Puustakut 2012. aastal tunnustusmärgiga.
Rita Puidet

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)