Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Mu südames on pühapäev

29.10.2014 | | Rubriik: Kirikuelu
Stockholm, Friedrich

Õpetaja Friedrich Stokholm teenis 1934. aastal Tallinna Kaarli kogudust. Arhiiv

Oktoober 1934 oli kirikus sündmusterohke. Oli juubeleid ja visitatsioone ning aastapäevade tähistamist.

1. oktoober oli pidupäev Tallinna Kaarli kirikus, 50aastaseks sai õpetaja Friedrich Stokholm. Juubilar oli sündinud 1. oktoobril 1884 Tartus kaalukoja ametniku peres. Pärast õpinguid Treffneri ja Aleksandri gümnaasiumis sai ette võetud Tartu ülikooli usuteaduskond, mille lõpetas 1911. aastal. Prooviaasta tegi F Stokholm õpetaja Jürmanni juures Tarvastus.
Esimeseks töökohaks sai Tallinna Kaarli. Peterburi Jaanis teenis juubilar 1914–1918, alates 1919. aastast aga uuesti Kaarlis. Õpetaja Stokholmil jätkus energiat kaasa lüüa veel ka Eesti Punases Ristis, anda usuõpetust reaalkoolis ning täita vaimuliku kohuseid kaitseväes ja Kaitseliidus.

Muusikast ja muusikutest
Ka kirikumuusikute peres oli juubel: köstrite ühingu esimees Heinrich Anniko tähistas 21. oktoobril 25aastast ametijuubelit Kullamaa köstrina. Pühapäeva hommikul äratas juubilari koorilaul. Lilledega ehitud kirikus toimunud jumalateenistusel tegid muusikat kohalik kirikukoor ja Kolovere haridusseltsi Edu koor.
Sündinud oli H. Anniko 28. oktoobril 1867 Helme kihelkonnas Holdre vallas. 1886–1898 oli ta Helmes ja Tõstamaal kooliõpetaja. 1898 sai temast Lihula köster, mille järel siirduski Kullamaale. Lisaks köstriametile ja köstrite kutseühingu esimehe tööle oli ta kiriku keskvalitsuse revisjonikomisjoni liige. Tema elutööle andis kaalu ka asjaolu, et ta oli kuulunud riigikogu koosseisu.
«Mu Jumal on mu lähedal,
Ma olen tema varju all,
Kui laps, kes isa süles.»
Need read on pärit Anna Haava luuletusest «Mu südames on pühapäev», mis olid tolle aja ühe armastatuma kirikulaulu sõnadeks. 15. oktoobril sai poetess 70aastaseks. Luterliku kiriku poolt õnnitles juubilari piiskop Rahamägi, tänades teda puhtvaimuliku sisuga loomingu eest, milles väljendub usk Jumalasse, kelle armastus inimlaste vastu iialgi ei kustu.
11. oktoobril tuli Tallinnas kokku lauluraamatu komisjon, et põhjalikult läbi kaaluda, millised laekunud 650 laulust-luuletusest uude lauluraamatusse võtta. Komisjoni eesotsas seisis L. Raudkepp, kuid liikmete seast võime leida ka kõikjale jõudva piiskopi H. B. Rahamäe, muusika asjatundjana tuntuks saanud õpetaja Grünbergi ja kirikumuusika sekretäri köster A. Siiaku. Keelekonsultandiks oli palutud mag. phil. Johannes Aavik. Uut lauluraamatut loodeti täiendada 300 lauluga, tarvitusele võis see tulla ilmselt 1939. aastal.

Noored koguduses
Tallinna Jaani noortekogudus, kes oli juba algusest peale seisnud kirikliku noorteliikumise eesotsas, tähistas 7. oktoobril oma viiendat aastapäeva. Sel puhul toimunud jumalateenistusel jutlustas õpetaja Varik Jõhvist. Sellele järgnes muusikarohke koosviibimine konservatooriumi ruumes.
Tallinna Kaarlis tunti juba ammu vajadust ühtse noorteorganisatsiooni järele. 7. oktoobril tuldigi kokku, et panna alus Kaarli «noorte koondisele». Rohket osavõttu leidnud jumalateenistusele järgnes avakoosolek noorte kodus Lai tn 29, mis oli antud neile kooskäimise paigaks. Kohal olid ka koguduse juhtivad jõud: õpetajad Kapp, Stokholm ja Sommer. Loodi piibli-, kultuuri-, muusika- ja hoolekandetoimkond.
Tapa Jakobi koguduse noorteühing tähistas 28. oktoobril neljandat aastapäeva. Pidulikul jumalateenistusel, kus jutlustas külalisena õpetaja Raudsepp Häädemeestelt, esines noorteühingu segakoor hr Palloni juhatusel ja soololaulja hr H. Jänes Tallinnast. Õhtul oli Tapa kirikus rohket tähelepanu leidnud vaimuliku muusika kontsert Tapa viiuldaja hr E. Pormanni ning tallinlaste orelikunstnik Tia Terkmanni (Tiiu Targamaa) ja sopran L. Enmanni osavõtul.

Piiskop Rahamäe tegemistest
28. oktoobril seati Jõelähtme koguduses ametisse õpetaja Elmar Peterson (hilisem Petersoo – toim.). Piiskopi saabumisel kõlas kirikutornist Beethoveni «Sanctus». Piduliku jumalateenistuse puhuks oli kirik värskelt remonditud ja korrastatud. Jumalateenistust ülendasid pasuna- ja laulukoor kooliõpetajate Jaan Märtini ja Alberi juhatusel. Uus Jõelähtme pastor oli lõpetanud usuteaduskonna 1932. aastal ja prooviaasta teinud Keilas õpetaja Köögardali juures.
Piiskop Rahamägi tegi 19.–21. oktoobrini kestnud põhjaliku tutvumisreisi Hiiumaale, viibides Pühalepa, Kärdla, Reigi, Emmaste, Käina jt kiriklates. Kõikjal olid piiskoppi vastu võtmas laulukoorid, millest erilist tähelepanu äratasid lastekoorid, kirikud aga ei suutnud jumalateenistustele soovijaid ära mahutada. Muu hulgas arutati, kuidas tähistada Käina kiriku 500. aastapäeva, tõdeti, et Pühalepa orel on väga vana, ja mõeldi, mida peale hakata lahkusulistega, keda Hiiumaal oli eriti palju, Emmastes koguni 20 erinevat sekti. Leiduvat inimesi, kes kõik need 20 ka läbi käinud.
Nädal hiljem, 27.–28. oktoobrini oli piiskop kirikuasja kaemas Virumaal. Kundas pidas ta läbirääkimisi alalise õpetaja ametisse seadmise üle, Rakveres osales aga kaheksa õpetajaga jumalateenistusel Kolmainu kirikus, kus esines ka koguduse segakoor.
Eriline pidupäev oli aga Rakvere Pauluse kogudusel, kus piiskop õnnistas ametisse õpetaja Aleksander Abeli. Rahvast oli tulnud nii palju, et kirikusse pääses vaid kutsekaar­tidega. Talituse muutis pidulikumaks segakoor F. Grustami juhatusel.
Ootamatult rohket osavõttu leidis piiskopi osalusega perekonnaõhtu Tallinna Jaanis 14. oktoobril. Koguti kena summa koguduse vaeste heaks. Piiskop osales ka Tallinna Kaarlis vaeste toetuseks aset leidnud kontsertjumalateenistusel.

Kogudusi visiteerimas
Lääne praost Gustav Haller oli visitatsioonireisil Kullamaal. Tema abiliste hulgas oli kaasas koguduse muusikalise tööga tutvumas Haapsalu köster Gustav Möll. Leiti, et energiline õpetaja Hermann Unt ja hiljuti oma 25. ametijuubelit pidanud köster Heinrich Anniko olid Kullamaa koguduse tõusuteele viinud.
20.–21. oktoobril oli Lääne praosti abi F. Jürgenson visitatsioonil Mihkli koguduses. Pidulikku jumalateenistust kaunistas koguduse laulu- ja pasunakoor noore energilise organisti Aavekuke juhatusel. Siingi leiti, et visiteeritav kogudus on eeskujulikemaid luterlikus kirikus.

Tähistati aastapäevi  
Sõrve säärel asuv 13. sajandist pärit Jämaja kirik oli 1864. aastal põhjalikult ümber ehitatud. Nüüd möödus sellest 70 aastat. Pidulikule jumalateenistusele olid kokku tulnud peaaegu kõik Saaremaa pastorid. Muidugi tahtsid sellest enneolematust sündmusest osa saada ümbruskonna inimesed, keda pühakoda ei suutnudki ära mahutada.
Ülevust lisasid Torgu puhkpilliorkester hr Kösteri juhatusel, koor hr Malti juhatusel ning Mõntu koor hr Aru juhatusel. Orel oli köster Eduard Punabi kindlates kätes.
Laulude ja muusikaga möödusid ka Eesti Misjoni Seltsi 15. aastapäeva pidustused 21.–23. oktoobrini Tallinna Jaani ja Kaarli kirikus. Väga südamlik oli perekonnaõhtu, mida kaunistas Tallinna Jaani kiriku noortekoor ja solist Helmi Betlem.
28. oktoobril leidis Valgas aset seninägematu sündmus – leskede püha. Kirik oli rahvast tungil täis, altari ees aukohtadel istus 203 leske. Laulis kirikukoor. Sündmusest jäi kõigile kaunis mälestus.
Helme-Tõrva Haridusseltsi juures asutati 8. oktoobril meeskoor, keda hakkas juhatama tuntud kirikumuusik Karl Tuvike. Muidugi loodeti, et uus koor annab tõhusat täiendust ka vaimuliku muusika edendamisse.

Tähistati kirikupühi
Eriti pidulik oli lõikustänupüha jumalateenistus Põltsamaa kirikus. Viljandimaa praost Steinberg õnnistas sisse elektrivalgustuse, mis andis põhjust esitada koori Haydni oratooriumist «Loomine»: «Jumal ütles, et saagu valgus – ja valgus sai». Esinesid laulukoor Petersoni ja puhkpilliorkester Lemmiku juhatusel. Orelil mängis Meta Tari.
Aga Kuusalu kirikus kanti 14. oktoobril ette peaaegu terve Haydni oratoorium «Loomine». Ja esitas selle mitte näiteks üks meie tippkoore Estonia Muusika Osakonna segakoor, vaid Kuusalu koguduse lauluselts Kirikukoor! Tõsi küll, solistid olid pealinnast: Helmi Betlem ja Jaan Villard, ning orelipartii Hugo Obergi (Lepnurm) käes, aga dirigent oli kohalik – Hugo Mürk.
Kulude kokkuhoiu mõttes täitis tenori osa sopran. Muidugi jäi selle tõttu paar ilusat tertsetti kuulmata, kuid oratooriumi ettekanne tervikuna õnnestus üle ootuste hästi, eriti kooriosa. Koor oli küll väike ja häälerühmade vahekord ebaühtlane, kuid sisseastumised olid täpsed ja dirigendi jälgimine hea. Paari aasta eest kanti siin ette Händeli «Messias».
Usupuhastuspüha 31. oktoobril algas Tallinnas Oleviste tornist puhkpilliorkestri äratusmänguga «Üks kindel linn ja varjupaik», millele järgnesid teised koraalid, sundides rahvast pilgud Oleviste poole pöörama.
Luterlik kirik pidas meeles oma teenekaid töötegijaid, tegemata vahet, kas tegemist oli pastori või lihtsa kirikumehega. Tänuga meenutati kirikumees Mart Lenteri elutööd, kes oli Risti kogudust teeninud 37 aastat ja sellest ametist ka oma Jumala juurde läinud.
Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)