Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Mõttes oleme kõik teisele inimesele hingehoidjad

23.11.2016 | | Rubriik: Ühiskond

Tuuli Võsa ja Veelika Jõgi on võtnud südameasjaks pakkuda inimestele emotsionaalset tuge. Nad usuvad, et nende töö on õnnistatud. Rita Puidet

Oktoober oli sel aastal kuulutatud vaimse tervise kuuks. November on rahvakalendris hingedekuu ja detsembris saab aastaseks mittetulundusühing Hingetugi. See oli piisav põhjus kutsuda vestlusringi Tartu teoloogia akadeemias hingehoiu erialal õppinud Tuuli Võsa ja Veelika Jõgi.

Tuuli ja Veelika ütlevad, et mittetulundusühingut Hingetugi asutama suunas teadmine, et praeguses inforohkes maailmas, kus tihti tuntakse end üksi oma hädadega, vajatakse hingetuge. Põhjuse nii uskuda andis igapäevaelu, aga ka lastelt kuuldud lood sõprade perede muredest. Lapsesuu ju ei valeta. Peavarju leidsid hingehoidjad Pindi kogudusemajas Lasva külas. Kogudus on vahetanud hoonel aknad ja soojustanud maja ning pannud uue laudise. Ühiselt plaanitakse ette võtta siseremont – siis ollakse valmis kõike plaanitavat ellu viima.

Valmis kuulama
Nad ütlevad, et inimese elus on pidevalt olukordi – ka ilusate suveilmadega päevil –, millega on raske toime tulla. Iga päev võib lugeda või kuulda mitmesugustest õnnetustest. Taoline teave pakub inimestele eriliselt huvi ja see on õõvastav, ütleb Tuuli. See on justkui teistpidi toimetulek eluga. Vastukaaluks tahavad Tuuli ja Veelika pakkuda inimestele teadmist, et surma ei pea kartma, tänulik tasub olla selle eest, kui enda ja lähedastega pole juhtunud õnnetusi, kui tervis on (enam-vähem) korras ja mõistus selge. Üksteisest rohkem hoolides saame tegelikult palju ära teha. Mõnikord on aga vaja aeg maha võtta ja rääkida usaldusväärse inimesega hinge vaevavatel teemadel.
Perearstide kinnitusel aitaks paljude inimeste terviseprobleeme lahendada lihtsalt sellega, et keegi kuulaks neid. Nii tahavad Tuuli ja Veelika pakkuda inimestele tuge hingehoidlike vestlustega. Need on individuaalsed, aga nad plaanivad edaspidi korraldada samuti vestlusringe eakatele, kodustele emadele, erivajadustega lastega peredele, vähidiagnoosi saanutele – sihtgrupi valik on lai. Esimesena kutsutakse kokku leinajad, et aidata surmaga toime tulla. Just sügis, kui inimesed tubasemaks ja oma mõtetega silmitsi jäävad, on raske aeg.
Ühingu tööshoidmisel peavad Veelika ja Tuuli salanipiks koolituste korraldamist. Nad näevad Põlva- ja Võrumaa asutuste vajadusi, aga teinekord ei jõua head koolitused rahapuudusel Tallinnast või Tartust kaugemale. Asutustes ja ka koolides võiks rohkem rääkida, mida tähendab vaimne tervis, et inimesed seda enam tähtsustaksid. Just esmatasandi koolitustega saaksid nad hästi hakkama.

Lihtsalt inimene
Veelika ja Tuuli väidavad, et Eesti kontekstis vajatakse hingehoidjatena inimesi, keda abivajaja võiks samastada iseendaga. Paljude probleemidega vaimuliku poole ei pöörduta, ent kellegagi, kel oleks vajalik ettevalmistus, oleks vaja rääkida.
Kõige teravama vajaduse hingehoidja järele kutsub esile muidugi surm. Ja seda juba enne leina faasi, siis, kui inimene hakkab sellest elust lahkuma. Ideaalne oleks nende sõnul Hollandi mudel, kus ei tegelda mitte ainult surijaga, vaid ka lähedastega, ja seda vajadusel kuni pool aastat pärast lähedase lahkumist, et aidata lein läbi teha.
Neil on kogemus loost, kus inimene jõudis kahjuks küll haiglas surra, enne kui info temast hingehoidjateni jõudis, kuid kelle elukaaslasega nad ühendust võtsid ja teavitasid hingetoe võimalusest. Päev hiljem helistas elukaaslane tagasi ja avaldas siirast imestust, et niisugune väga vajalik teenus olemas on. See oli taas olukord, kus nad tundsid, et inimene on südamest tänulik mõneminutilise telefonikõne üle ning teadmise eest, et tal on võimalus pöörduda hingehoidja juurde, kui ta selleks valmis on.
«Inimesed räägivad oma kogemusest lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Jumal juhatab asjad nii, et inimesed leiavad tee meie juurde. Suust suhu leviv teave on kõige parem reklaam,» kinnitavad naised. Lühikese tegutsemisaja jooksul on neil tulnud tegelda ka lapse surma teemaga.

Üldinimlik, ent kättesaamatu
Tuuli ja Veelika meenutavad kõnelust aasta tagasi Lasva vallavanemaga, kui nad oma ideed tutvustasid. Siis ütles vallavanem, et kaudses mõttes on kõik teisele inimesele hingehoidjad. See on üldinimlik lähenemine, aga tegelikkuses ei võta me argirutus aega teisele pühenduda, ka jääb selleks enamasti oskustest puudu. Vallavanem kiitis naiste plaani ja tundis head meelt, et ühingu asupaigaks saab just Lasva vald.
Tuuli meenutab «Naistevahetuse» saadet, mis on meelelahutuslikku laadi. Ent osalenud peredel tekib pärast saadet ports psühholoogilisi probleeme. Seepärast peaks üldsuseni tooma teadmise, et oleksime lähedaste vastu tähelepanelikumad ega teeks neile tahtmatult ega muidugi ka tahtlikult haiget.
Tuuli ja Veelika on mõelnud, et nad tahaks hingehoidu pakkuda ka vaimulikele. Nemadki kogevad inimlikke hädasid ja need on kõigile rasked kanda. Hingehoidjad ei ole kohtumõistjad, nad järgivad eetika printsiipi, et kõneldu jääb vaid kahe inimese vahele. Seepärast julgustavad nad vaimulikke vajadusel nende poole pöörduma.

Tavaline teenus   
Kuna inimestel pole enamasti ettekujutust, mis on hingehoid, on Tuuli mõistet selgitanud Lõunalehes. Nad osalesid Võrumaa tervisemessil ja Võru praostkonna misjonipäevadel ning nägid inimeste reaktsiooni. Mõni vanem inimene ütles, et on elu jooksul küllalt leina näinud ega vaja sellega hakkamasaamiseks mingit ühingut. Mõni teine aga pidas nende tegevust väga tänuväärseks.
Tuuli ja Veelika soovivad omavalitsusteni viia mõtte, et hingehoiust saaks sotsiaalteenus nagu õendusabi ehk oleks omavalitsuste poolt toetatud. Nad ütlevad, et õnneks on nende pered aktsepteerinud nende tegevust, sest praegu seisab see püsti isiklikul rahakotil. Aga nad loodavad, et olukord muutub.
Põhjust selleks annab kas või fakt, et neilt telliti vanemluse ehituskivide koolitust, mis toimub Põlvas ja Võrus. «Õnneks saame hakkama. Teeme seda, mis on südames, küll siis leib ka lauale tuleb,» on nad optimistlikud.

Mina olen oluline
Kuidas aga igapäevaselt oma vaimse tervise eest hoolt kanda? Tuuli ja Veelika ütlevad, et kõige lihtsam on öelda endale piisavalt tihti ja siiralt ning vajadusel kõva häälega: ma armastan ennast. Oleme harjunud teiste inimeste ootusi täitma. Tegelikult peaks arvestama eelkõige enda vajadustega ja siis vaatama, kas mul on ressurssi, sh vaimset jõudu, et teisi aidata. Sageli unustavad kristlased iseenda vajadused. Erinevalt füüsilistest hädadest ei paista vaimse tervise probleemid ka välja. Kui me oma vajadustega ei arvesta, tekib rahulolematus ja ärevus.
Lihtsamad nipid oma vaimse tervise hoidmiseks on suhete hoidmine, jalutamine looduses, lugemine, muusika kuulamine, pillimäng, laulmine, tantsimine, harrastustega tegelemine jne. See on nagu palvetamine, mis peaks olema inimese igapäevaelu osa, mitte vahel meenuv võimalus.
Rita Puidet

MTÜ Hingetugi
Asutatud 15. detsembril 2015.
Telefon 5662 2949; e-post: hingetugi@gmail.com.
Vt ka Facebook.com/hingetugi.
Hingehoid on osa tööst, mida tehakse inimese kui terviku nõustamiseks ja hoidmiseks. Hingehoidja ülesanne on vähendada haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi kahjulikke kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)