Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Mõttekillud kolmeks mahukaks köiteks

29.11.2018 | | Rubriik: Kultuurielu

Fanny de Sivers, „Kogutud teosed I. Kogu mu elu on advendiaeg”. Koostanud ja toimetanud Arne Hiob Gallus, 600 lk.

Esseist, filosoof ja keeleteadlane Fanny de Sivers ütles 2005. aastal, kuus aastat enne oma surma Postimehele antud intervjuus: „Eesmärk on saada iseeneseks. Jumal on meid loonud teatava ideega. Me kõik oleme keskpärased, kõik omamoodi isiksused, kellel on ideaalpilt absoluutses mõttes olemas. Ja selle ideaalpildi on minu teooria järgi algpatt ära lõhkunud. Me peame katsuma selle pildi uuesti kokku seada.“
Ülimalt tervitatav, et selle särava naise püüdlustesse on kaevunud just kirikuõpetaja, korjates tema mõttekäike kild-killult kokku ja sidudes need kolme mahukasse köitesse. See annab lootust, et me kõik jõuame ükskord kohale ja mõistame Absoluutset Ideaalpilti lõpuni. Ja et sinna on nüüd jõudnud oma „advendiaja“ lõpus ka Fanny.

Räägi palun, kuidas sa jõudsid Fanny de Siversini? Millised seosed sul temaga on? Kas tundsid teda isiklikult?
Arne Hiob: Suhtlemine ei ole mul vist kõige tugevam külg: Uku Masingut ma ei ole kordagi kohanud, kuigi kirjutasin tema kohta doktoritöö. Fanny de Siversit ei ole ma ka kordagi kohanud (kui kohtamise all mitte arvestada tema haua külastamist Tallinnas Metsakalmistul kirjanike uues osas). Kuid Fanny oma artiklitega, oma elavuse, sära ja usulise sõna funktsioneerimisega on mind ammu puudutanud. Tal on ilmunud väiksemaid kogumikke ja väga palju on ta kirjutanud ajalehtedesse.
Kuskilt mul oli juba aastate eest sisse jäänud tunne, et pean need kokku koondama. Ühel hetkel tekkis tundest teadmine – nüüd tuleb ära teha. Kogumisel olid abiks interneti otsingusüsteemid ja ka see, et kui ma mõne inimesega suhtlesin, siis ta osutas mõnele asjale. Kust aga sain, sealt kogusin! Näiteks sain materjale vanast Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogust, mis nüüd on Tallinna Ülikooli raamatukogu. Käisin seal vist kümme korda, iga kord oli kümme kinniköidetud ajalehepakki kopeerimiseks ees.

Kust sa selle aja leidsid?
Arvestades seda, et kui praegu siin Tallinna tingimustes olla kirikuõpetaja, õppejõud ja veel leida pere kõrvalt selline aeg … Mõtlesin selle üle hoolega järele – et seda aega ei pruugi teine kord enam olla. Praegu leidsin, sest laiselda ma ei tavatse.

Mis on suure kogumistöö tulemus?
Tulemuseks on kolm köidet. Esimene on 600 lehekülge ja sama mahukad on järgmised, nii et kokku tuleb 1800 lehekülge. Kõik, mis ma kätte sain ja süsteemselt panin, tekitab uue pildi – sest mitte kunagi ei ole neid kirjutisi sedasi koos olnud.
See, kuidas Galluse kirjastus omadega välja tuleb, jääb nende vaadata. Arvatavasti on see ka neil missiooni küsimus. Minul see igatahes on seda. Gallus on katoliiklaste kirjastus ja neil on avaldamisõigus – ma ei tea, kuidas Fanny oma pärandi korraldas, aga igatahes tohib Gallus teda avaldada. Võtsin kätte ja tegin musta töö ära.

Mis jõuab esimeses osas kaante vahele ja mis saab edasi?
Seal on fantastilised asjad! Esimene osa tuleb kohe jõuluteemaline, siis tuleb Jumala teema, Torino surilina, järgnevad Maarjaga seotud teemad, seejärel kristliku Euroopa teemad, sellega kaasnev mandumine ja igasugused ohud. Siis tuleb Maarjamaa teema, Eesti ohud. Niimoodi jõuabki esimeses köites lõpuks suremise ja teispoolsusega seotud teemadeni. Lisaosas on „Ristikäik Maarjamaa eest“ jm lood.
Intervjuusid on teinud Piret Tali, Kärt Hellerma, Tiina Siimets, Rein Veidemann, Valve Raudnask ja veel mõned. Kirjutasin köidetele ka sissejuhatused ja nendes olen tsiteerinud mitmeid autoreid: Tõnu Õnnepalu, Vello Salo, Mati Unt, Enn Auksmann.
Esimese köite pealkiri on Fanny de Siversi särava intervjuu järgi, mille ta ühena esimestest tegi 1993. aastal, kui ta siin uuesti käima hakkas – „Kogu mu elu on advendiaeg“.
Teise köite pealkiri on „Inimeste ja loomade maailm“. Sees on jõuluaja kirjad, paastuaja kirjad, „Ühelt kaldalt teisele“ – surma ja surnutega seotud kirjad. Siis tulevad ajaloolised isikud, kõik, mis ta on neist kirjutanud – enamasti silmapaistvatest prantslastest. Need lood on algselt ilmunud Vikerkaares, Akadeemias jm. Ta kirjutab seal ka loomadest ja inimestest ning lõpus on lisana veel üks lugu.
Kolmanda osa pealkiri on „Vaatlusi maailmale Pariisist“. See on parafraseering Masingu kogumikust „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“. Fanny kirjeldab Pariisist kõike! Pariisi moodi, moenarrusi, kokakunsti, jalgpalli … Igal pool on usuline taust aimatav, mõned vihjed on sees. Sellises tervikkompositsioonis, aga ka väikestes artiklites, mis on igalt poolt kokku korjatud, on näha ka seda osa Fannyst, mida ei tunta – aga kui see on koos, siis hakatakse tundma. Kolmanda köite lisaosa on „Mateeriasse kootud palve“.
Margit Arndt-Kalju

Raamatu esitlus on 30. novembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)