Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Mõtteid peapiiskoppide suust

02.02.2005 | | Rubriik: Kirikuelu

Konverentsi teise päeva lõpul tegi Ove Sander intervjuu mõlema peapiiskopiga. Alljärgnevalt mõningaid mõtteid EELK tegevust kujundavate meeste suust.
Kirik ja teoloogia
Peapiiskop Jaan Kiivit:
Teoloogia teeb kiriklikuks eelkõige side kirikuga. Mul on rõõm näha, et meie teoloogiaharidus, mis kuuekümnendatest alates hakkas alla käima, on nüüd minemas ülesmäge ja meil tuleb teoloogiadoktoreid järjest juurde. Teoloogia pöördub kirikusse tagasi. Normaalne oleks, et kiriklike õppeasutuste rektorid oleks piiskoppide taimelava – meil läheb selleks aega veel üks inimpõlv.
Peapiiskop electus Andres Põder:
Kirik on pinnas, kust teoloogia välja kasvab, ja teoloogia eesmärk on ka teenida kirikut. Minu arvates ei ole meie teoloogial midagi viga, sest kuigi nõukogude ajal tekkis teatav teoloogiline langus, tõusis teisalt kiriklik praktika selle näol, et noored kirikuõpetajad läksid kogudustesse ja pidid seal kohe õpetama, mida nad olid õppinud.
Kirik ja rahvas
Jaan Kiivit:
Kirikut kogeme me ühiskonnas praegu marginaalsena, kuhu kuulub elanikkonnast 11% ja tasakaalust väljas oleva kirikuna – ühelt poolt Tallinn, teisalt ülejäänud Eesti. Kirikusse suhtub positiivselt pool elanikkonnast, teine pool on ükskõikne või negatiivne. Inimeste teadlikkus usu suhtes on paranenud. Kiriku liikmeskond on läbilõige Eesti ühiskonnast ja kiriku liikmeskonnas on värsket verd ja usun, et kuristik on ületatud.
Andres Põder:
Kuidas me defineerime rahvast? Kas kirikurahvas ja eesti rahvas on sama? Tähtis on, et väljaspool kirikut olev rahvas näeks, et kirik toimib inimeste peal. Diakooniatöö väljatöötamine meie kogudustes on jäänud õnnetult nõrgaks kohaks kirikus. Paljud inimesed tajuvad kirikut kui riitusasutust, mitte kui hingehoidlikku paika. Hingehoid, diakoonia ja kiriku teeniv missioon vajab ümbermõtestamist meie kogudustes, siis jõuame inimeseni.
EELK mudel
Jaan Kiivit:
Meie kirik peaks olema ligiolekukirik ja sakramentaalne kirik. Teine asi on kasvatuslik kirik ja õpetamine. See vastab üldisele arvamusele misjonikirikust. Samas on mulle südamelähedane rahvakiriku mudel ja mõiste. Seda ei tule mõista iseenda jaoks olevana, vaid me teenime kogu rahvast. Kirik peab kandma endas rahva elujõudu ja luterlik kirik siin kestab, kuni kestab rahvas.
Andres Põder:
Meie kirik on praegu kahe vastandliku identiteedi taotluse kammitsais ja need on vastuolus. Misjonikirik ei ole rahvakirik ja vastupidi. Aga me tahaks mõlemat! Rahvakiriku idee seisneb ju selles, et kiriku reprodutseerimine toimub üldhariduskooli baasil ja misjonikiriku tootmine toimub isikliku misjoniga. Meil ei toimi kumbki kasvumeetod hästi.
Kirikuõpetajate vaba aja sisustamine
Jaan Kiivit:
Peapiiskopil ei ole vaba aega.
Andres Põder:
Vaimulikkonnale on probleem, kust leida vaba aega ja kuidas seda sisustada. Mina olen püüdnud kirjutada luuletusi ja mitte ainult teoloogiaga tegeleda. Leidsin hiljuti hea eneseteostuse võimaluse, mida soovitaksin teistelegi – kirjutada memuaare. Sest meie kirikuajalugu vajab talletamist.
Abielukriiside lahendamine kirikus
Jaan Kiivit
Abielukriisid ühiskonnas ja vaimulikkonna hulgas on probleem, mille lahendamisele ei saa läheneda otserünnakuga. Eestlased ise ei ole veel siiamaani tajunud, kui madalale ollakse langenud oma kõlbelistes hoiakutes. Küsitluste tulemusena selgub, et perekondlikud väärtused on meie inimeste hulgas kõrgeimal positsioonil, kuid mis on reaalsus. Arvan, et perekonnakonfliktis on tegemist kahe inimese küsimusega ja kolmas ei saa seal olla kohtunik.
Andres Põder:
See on ajastu suur väljakutse kirikule, sest peame vaatama traditsioonile ning kaasaja ühiskonnale. Mulle tundub, et peaksime seadma lati kõrgemale ja nägema abielu kui üht kristlase eneseteostuse vormi. Tõsi on, et kaasusi peab käsitlema eraldi, kuid kirik peaks suutma tüpiseerida ja anda konkreetsemaid juhiseid.
Kirikuõpetajad ja poliitika
Andres Põder:
Poliitikavabu inimesi ei ole olemas. Me tahame olla kaasas oma ühiskonnaga ja demokraatliku ühiskonna ilminguks on parteid, seega on see loomulik tegevus. Ma ei julge väita, et vaimulikud ei peaks kuuluma erakonda. Kuid teatud ametites on erapooletus vajalik, nii on see ka peapiiskopi puhul.
Jaan Kiivit:
Kirik on oma olemuselt juba poliitiline fenomen. Kohapeal on pastor küllalt tähtis inimene ja tema arvamus mõjub.
Piiskopkondade idee EELKs
Jaan Kiivit:
Mina olen seisnud piiskopkondade moodustamise vastu, sest meie liikmete ja koguduste arv on umbes veerand tõelisest piiskopkonnast. Probleem algab meil aga sellest, et ei saa olla ühel ajal president, peaminister ja riigikogu esimees ehk meie piiskop Soonega ei suutnud täita kõiki neid ülesandeid, mida vaja oli.
Andres Põder
Peapiiskop peaks olema rahva lähedal ja piiskopkondade kaudu oleks see võimalik. Piiskopkondade teema on asi, mida peaks kiiresti arutama. Peaks tegema kolm referentsrühma, kes ühel ajal töötaks selle teema läbi ja nende tulemusi võrreldes saame parima ettekujutuse, kuidas piiskopid meie kirikut paremini teenida saaksid.
Intervjuu lõpetuseks ütles peapiiskop Kiivit oma palve EELK vaimulikele:
Olge toeks oma peapiiskopile!

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)