Mõtted pilvedes, käed orelil, jalad maas

19.04.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Esimesel ülestõusmispühal, 16. aprillil
esines kontserdiga Tallinna Jaani kirikus organist, professor Andres Uibo.
Tegemist oli esimese kontserdiga kiriku uuel kooriorelil, mille ehitas Saksa
tuntud oreliehitaja Martin ter Haseborg.

Andres Uibo, kel täitus samal päeval 50.
eluaasta, on inimene, kelle tegemised muusikuna on üldsusele hästi teada. Vähem
teatakse temast kui Eesti Muusikaakadeemia õppejõust. Sestap alustasimegi
tunnustatud muusikuga seekord juttu õpetamisest.

Andres Uibo ei jäta orelit puutumata ka välismaal
viibides. Pilt on tehtud Saksamaal.

Kuidas Sina kui aktiivne tegevmuusik muusikaakadeemiasse
tööle sattusid?

Kaksteist aastat tagasi, kui professor Hugo
Lepnurm ei jõudnud vanuse tõttu enam õppejõu ametit pidada, palus
muusikaakadeemia mul tema töö üle võtta. Otsustasin, et kui juba õpetajaameti
võtan, siis peab õpetamisega kaasnema kindlasti kvaliteedi tõus.

Nii saigi kokku kutsutud hulk asjatundlikke
inimesi, et arutada kirikumuusika kui eriala avamise võimalusi
Muusikaakadeemias. Suur osa uue õppeplaani väljatöötamisest jäi minule.
Loomulikult oleks saanud ka läänest programmi üle võtta, kuid kopeerimine ei
ole mulle kunagi meeldinud. Kuna korraga ei saanud uuele erialale üle minna,
loodi esialgu kirikumuusika kui lisaeriala.

Arvestades tollast aega ja suurt puudust
kirikumuusikutest, oli seegi kindel samm edasi. Kirikumuusika põhieriala avati
1997. aastal. Praeguseks on meil väga head õppimistingimused, muu hulgas omame
mitut suurepärast harjutus-kontsertorelit.

Kas õpetada on lihtsam kui ise kontserti anda?

Vastupidi, õpetada on igal juhul palju
raskem. Kontserdil istud ise pilli taga ja vastutad enda eest, kõik toimub vaid
sinu ja instrumendi vahel. Õpetamisel peab pedagoog oma oskuse õpetatavale
edasi andma ning õpilasel tuleb see omakorda pillile kanda. Muusika puhul pead
ju õpilasele nähtamatut edasi andma.

Tunnis peab õpetaja endast andma sada
protsenti ja rohkemgi, sest milleks muidu üldse kokku tulla. Iga tund peab
olema viljakas.

Milline õpetaja Sa oled?

Õpetajast kõnelevad kõige paremini õpilaste
saavutused. Organiste nagu Aare-Paul Lattik, Ulla Krigul, Tiia Tenno, Maris
Oidekivi jt võib igaüks kuulata ja hinnata, nad on ka rahvusvahelistel
konkurssidel hästi esinenud. Sellest on suur rõõm ja see on parim palgapäev
õpetajale.

Kas Eestis organistidele tööd ja leiba jätkub?

Minu õpilased on küll kõik väga heas
rakenduses ega tohiks sissetulekugi üle nuriseda.

Kui veel kümmekond aastat tagasi oli meie
orelite tehniline seisukord üldiselt väga halb, siis tänaseks on paljud neist
tänu Kultuurikapitalile, kohalikele annetajatele ja jõukatele välismaalastele
korda tehtud ja on kahju, et mitte kaugeltki igale pillile ei jätku korralikke
mängijaid. Hirmu, et orelimängija ilma leivata jääks, küll ei ole.

Suunanäitajaks orelite restaureerimise
korraldamisel on olnud Tallinna Toomkiriku Orelifond ja innukas õpetaja Jaak
Salumäe. Eestis on praegu olemas tipptasemel organistid, kuid puudu jääb heal
tasemel mängijatest, neist, kes läheksid maakohtadesse, edendaksid kohalikku
kultuurielu ja avastaksid uusi andeid, et neid siis muusiku teele suunata.

Oreli juurde on ju üsna keeruline saada.
Koju sellist kallist pilli ei muretse, kirikud on aga külmad ja pealegi ei
vaadata hea pilguga, kui vanade pillide peal väga palju harjutatakse.

Tänaseks on olukord õnneks muutunud. Nimelt
on Otsa- ja Elleri-koolis avatud oreliklassid, nii saab orelit õppida juba ka
keskastmel väga heade õpetajate juhendamisel, see annab hea ettevalmistuse
muusikaakadeemiasse orelit või kirikumuusikat õppima pürgijale.

On ju üsna palju kirikuid, kus orelit ei
olegi.

Eks see sõltu paljuski ka kohalike inimeste
aktiivsusest. Soovitan kutsuda sellisel juhul ellu orelifond, et püüda leida
võimalusi ehitada orel. Olen ikka imestanud, kuidas inimesed ei oska paikkonda
oma kasuks tööle panna. Näiteks kirikutes, mis asuvad suvituspiirkondades,
saaks suvel ju terveid kontserdisarju korraldada.

Mulle tundub, et sageli jääb puudu
tahtmisest ja pealehakkamisest. Asjaolu, et sageli minnakse lihtsama vastupanu
teed ja nõustutakse vastu võtma kirikusse nn hädaabi orel, teeb mind nukraks.

Sinutaolisi energiast pakatavaid ja teisi
sütitavaid inimesi ei ole paraku just palju.

Nii see ilmselt on. Olen ise viimasel ajal
siiralt Jaan Tammsalu imetlenud. Sellise energia ja säraga mees on Tallinna
Jaani kirikule tõeline kingitus. Lisaks sellele, et ta on väga hea kõnemees, on
ta ka suurepärane organisaator. Üleöö läks lahti koorioreli ehitus, algamas on
kiriku kapitaalremont. Taoliste aktiivsete inimeste peal edasiminek püsibki.

Kõike annab teha, kui on ideid ja soovi
midagi korda saata. Näiteks Jõelähtme kiriku võlvide peale on tehtud muuseum ja
pandud see kirikule raha teenima.

Ja veel: igal pool küsivad inimesed, kuidas
pääseks kirikutorni. Seda annaks ju lihtsalt lahendada ja sellega teenida oma
kogudusele väikest toetust.

Sina ise vist lähed oma ideid ellu viies
küll kasvõi läbi seina.

Võib ka nii öelda, kui siht seda väärt on,
kuid mitte selliselt, et seina auk tekiks ja rusud teistele peale kukuksid.

 

Teised temast

Tiia Tenno,
Tallinna Jaani kiriku organist, Andres Uibo õpilane:

Õpetajana suudab Andres panna õpilased
muusikast vaimustuma. Ta on nõudlik, hindab töökust ja on rõhutanud, et ilma
suure tööta ei tule midagi. Muusikaakadeemias on erinevaid õpetajaid, mõni võtab
õpetamist leigemalt ja tegeleb rohkem oma karjääri ja musitseerimisega. Andrese
jaoks on alati tähtis olnud, et tema õpilased hästi mängiksid, ta on siiralt
rõõmus oma õpilaste edu üle. Muusikuna on ta karismaatiline ja hea muusikalise
tunnetusega.

Ta on tõeline visionäär, kellel on paljugi
oma lennukatest mõtetest tänu tohutule energiale õnnestunud ka ellu viia.
Orelifondi koosolekutel on ta pidanud sütitavaid kõnesid ja rõhutanud, et kui
ei ole usku, siis ei ole lootustki, et asi õnneliku lõpuni jõuab. Tänu
Andresele on meie orelimaailmas paljugi muutunud.

Jaan Tammsalu, Tallinna Jaani koguduse õpetaja:

Andres Uibo puhul on tegemist aktiivse ja
ideedest tulvil inimesega. Niisama kiirelt kui liiguvad tema näpud
oreliklahvidel, liiguvad mõtted tema peas. Esimest korda teda kuulates tundub,
et ta lendab pilvedes. Jaani kiriku kogumusele toetudes, kus suurelt osalt tänu
Andresele sai ehitatud uus kooriorel ja peagi hakatakse remontima suurt orelit,
võib öelda, et ta ehk ongi vahel pilvedelkõndija, kelle jalad aga siiski alati
maani ulatuvad.

Monika Reedik

 

Reedel 21. aprillil kell 18 on Tallinna
Niguliste kirikus Andres Uibo juubelikontsert «30 aastat orelis», kus esinevad
Andres Uibo õpilased, Hortus Musicus, Orthodox Singers, Jüri Leiten, Aare
Tammesalu ja Mari-Liis Uibo. Kavas on klassika ja Andres Uibo helilooming.

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)