Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Mõeldes Kaie Konradile – lauljale, kirikumuusikule

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

 Juunikuu 29. päeval lahkus 68. eluaastal meie hulgast armastatud laulja, Eesti väljapaistvamaid sopraneid Kaie Konrad-Tonts, kelle eriliselt kaunikõlaline ja sugestiivne, kuulajate südameid puudutav hääl kõlas tema elu viimasel kahel aastakümnel põhiliselt kirikutes, Jumalale auks.
Kaie Konrad lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (nüüdne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) tunnustatud laulupedagoogi Linda Sauli klassis.
Peaaegu 30 aasta jooksul (1966–1992) laulis ta Eesti Raadio Segakoori ridades (aastast 1967 solist). Ta esitas silmapaistva solistipartii väga paljudes vokaalsümfoonilistes suurvormides (Bachi H-moll missa ja «Johannese passioon», Mozarti «Reekviem», Beethoveni «Missa solemnis» ja IX sümfoonia, Rossini «Stabat Mater», Honeggeri «Kuningas Taavet» jt).
Tal oli ka palju osatäitmisi Estonia teatris. Kammerlauljana kuulus Kaie Konradi repertuaari eesti laululoomingu kullavara, sealjuure hilisemal eluperioodil väga palju eesti vaimulikku muusikat: Marje Singi laulud («Kusagil palvetab», «Vaiksete vete ääres», «Süda on püha paik», «Tänage Jehoovat», «Õpeta meid meie päevi arvama», «Rõõmusta meid» jt), Juhan Jürme «Meie Isa», Johan Tamverki «Otsekui janunev hirv», Kuldar Singi «Meie Isa palve» ja kaks «Ave Mariat». Need kaks viimast olid spetsiaalselt Kaiele kirjutatud, mõeldes tema hääle ainulaadsusele ja erakordsetele võimalustele, sealhulgas väga laiale diapasoonile.
1988. aastast hakkas Kaie Konrad üha sagedamini laulma kirikutes, esialgu Tallinna toomkirikus, mille koguduse liikmeks ta leerikursuse lõpetamise järel aastal 1992 sai, seejärel juba ka Tallinna Kaarli, Püha Vaimu (hiljem oli ta just selle koguduse liige) ja Jaani ning teistes Eestimaa kirikutes.
Tema sagedasemateks partneriteks olid tema sõbrad-kirikumuusikud Kadri Ploompuu, Marika Kahar, Kristiina Hoidre ja Tiia Tenno. Kaie hääl kõlas nii jumalateenistustel, kirikukontsertidel, hardushetkedel, laulatustel kui matustel, ikka ühtviisi silma paistes muusikasse sügavuti minekuga, hääle värvirikkuse, lopsakuse ja puhta intonatsiooniga.
Erilise tähendusega laulja enda jaoks olid neli kontserdireisi Taani aastatel 1994 kuni 2002 koos oma ansamblipartnerite viiuldaja Meelis Vahari ja organist Kadri Ploompuuga. Igal reisil anti neli kontserti erinevates kirikutes, neist üks tavaliselt Kopenhaagenis.
Tihti sai esinetud väikeses Bistrupi linnas Kopenhaageni lähedal. Selle kiriku organistile Maja Lyhnele, kes organiseeriski kõik need kontserdid, kuulus kindlasti tähtis koht Kaie südames ning tänu nende helgete päevade eest Taanimaal.
Võimalused välismaal esineda avanesid alles 1990ndatel, lauljatar käis koos eri kooride, kammerkoosseisude ja Pärnu Linnaorkestriga veel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias, Kanadas.
Kaie Konradi hääl on jäädvustatud mitmetel salvestustel Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis ning heliplaatidel – kaheosalisel CD-l aastast 2007 ning 2009 ilmunud CD-l «Ave Maria».
Hüvastijätt Kaie Konradiga toimus 8. juulil Pärnamäe kabelis, laulja läheb puhkama oma abikaasa kõrvale Rosma kalmistule Põlvamaal.
Kadri Ploompuu