Esileht » Arvamused » Arvamus »

Mitte palju vägevaid

03.03.2021 | | Rubriik: Arvamus
Merille Hommik.

Paulus ütleb (1Kr 1:26): „Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost.“

Huvitav, kas see kehtib ka tänase EELK ja tema vaimulike kohta? Paar salmi varem (1Kr 1:21) oli apostel öelnud, et Jumalale on meelepärane päästa selle narri kuulutuse kaudu need, kes usuvad.

No ma siis vaatan iseend. Vaatan ja kõike päris kirja ei pane. Oleks ma sündinud sada või kakssada aastat varem, nii nagu sündisid toona minu esivanemad, ei oleks ma ilmaski mõelnud ülikoolis õppimise peale. Ka praegu pole see olnud lihtne ülesanne. Õppimine võib vahel olla väga raske töö. Ma pääsesin isegi kergelt. 

Kui ma nüüdsel ajal kuulen muljeid pro venia eksamist, siis on tunne, et mind küll täna pastoraalseminari vastu ei saaks võtta – mul ei tuleks ju vajalikke punktegi kokku. Tõsi, ma poleks ka toona üritanud, kui EELK olukord oleks parem olnud ja pastoreid piisavalt. Üksnes suur vajadus vaimuliku töö tegijate järele oli see, mis sundis mind 16 aastat tagasi kätt adra külge panema. 

Seda vajadust väljendas 25 aastat tagasi tabavalt Peeter Paenurm. Toona arutati kloonimisega seotud eetilisi küsimusi, millele ta siis läbi huumori lähenes: „Armas teadlane, kui sul ei ole kedagi kloonida, siis klooni mind!“ Tõsiasi, et lõikust on palju, aga töötegijaid vähe, ei tohiks meile kellelegi üllatus olla. Seetõttu on mul tunne, et Jumal ise on mind sellesse ametisse toonud. Minu ülesanne on ustavalt oma kohust täita. 

Aga kuidas? Sellele küsimusele vastamiseks on loodud üle maailma hulgaliselt usuteaduskondi ja pastoraalseminare. Viimati koostati meil isegi vaimuliku pädevusmudel. Arusaadav, et see püüab haarata kõike vajalikku. Kuna nii kõrgete eesmärkide täitmine käib mul ilmselgelt üle jõu, püüdsin nihutada lati madalamale ja sõnastada enda jaoks miinimumi, mille abil saaksin jätta endast siiski kirikuõpetaja mulje. 

Enda rõõmuks kirjutasin siia punkte, mille täitmine on väga lihtne ehk mida ma teeksin nagunii, sõltumata ametist. Selleks, et nimekirjast mulle ka mingit kasu oleks, täiendasin seda punktidega, mida pean endale aeg-ajalt meelde tuletama. Milline punkt on milline, jätan enda teada. Nimekiri ei ole mõeldud paastuajaks, vaid aastaringseks tarvitamiseks.

* Võta iga päev aega pühakirja ja palve jaoks! See on vajalik iseenda jaoks lisaks kõigele, mis seotud ametikohustuste täitmisega. Loe nõnda vähemalt kord aastas Piibel läbi! 

* Pühapäevase jutluse ettevalmistamine on küll väga raske, aga vajalik töö. Mõistlik on sellega algust teha näiteks esmaspäeval. 

* Ela kokkuhoidlikult ja sea esikohale koguduse kasu! 

* Leia endale elukoht kiriku lähedal ja kui kohtud inimestega, olgu poes, tänaval, liinibussis, sõpradel külas või lastega mänguväljakul, võta julgelt üles vaimulikud teemad, mida arutada! 

* Ole rahaasjades täpne! Ära aja segamini seda, mis kuulub sulle ja mis kogudusele! 

* Ära hiline! Pea tähtaegadest kinni! 

* Tee oma töölaud korda! Täida kirikuraamatuid püüdlikult aeglase käekirjaga! 

* Ole asjaajamises korrektne! Ära unusta oma ligimest, kes ootab vastust kirjale! Vasta õigeaegselt ka nendele kirjadele, kus ei pakuta midagi tasuta jagamiseks. 

* Tunne huvi ametivendade käekäigu vastu! Ela kaasa nende rõõmudele ja muredele! Võta osa organiseeritud kokkusaamistest! 

* Tunne oma koguduse liikmeid! 

* Kõnele alandlikult ja aupaklikult inimestega, kellele oleks kuhjaga põhjust öelda krõbedamaid sõnu! 

* Vaimuliku amet on seisus, mille kohaselt tuleb elada ka n-ö tööst vabal ajal. 

Kui ma seda nimekirja ka suure hoolega silmas pean, ei saaks Paulus ikka veel öelda, et vaadake, kui palju vägevaid ja kui palju kõrgest soost! Isegi siis, kui oleme teinud kõik, mida meil on kästud, peaksime ütlema (Lk 17:10): „Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.“ Ometi olukorras, kus kõige vajalikuni minu aeg ja anded ei küüni, on olemas ka vähim, mida ikka saab täita, see nn miinimumprogramm, ja kuigi see mind ennast veel suureks ei tee, võib sellest palju abi olla ligimestele, keda mind teenima on saadetud. Asi seegi! 

 

 

 

 

Kristjan Luhamets,

kolumnist

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. (Jh 10:11a,27–28a)