Esileht » Uudis » Uudised »

Mitte ainult rahast

26.03.2003 | | Rubriik: Uudised

Nädala eest oli Tallinnas konsistooriumis koos piiskopliku nõukogu koosolek.
Üheks oluliseks päevakorrapunktiks oli praost Veiko Vihuri ülevaade EELK uue põhikirja väljatöötamise põhimõtetest.
Töös on uus EELK põhikiri
Mullu suvel kuulutas konsistoorium seoses Riigikogus vastu võetud uue kirikute ja koguduste seadusega välja konkursi, et leida inimesi uude põhikirjakomisjoni, mis koosneks kahest teoloogist ning kahest juriidilisest konsultandist. Üleskutsele reageerisid vaimulikud Veiko Vihuri ja Illimar Toomet, kellele lisandusid juriidilised konsultandid Urmas Arumäe ja Priit Kama. Koostöö tulemusena peaks uue põhikirja projekt valmima tänavu septembriks.
Uus põhikiri peaks olema senisest lühem – paljud praegu kehtiva põhikirja punktid võiksid tulevikus jääda kiriku sisemise seadusandluse korraldada, selgitab Vihuri. «Oluline on, et kirik saaks siseküsimuste lahendamisel ja muutmisel vabamad käed, ilma et ta peaks selleks põhikirja muutma.»
Kirikute koostöö Euroopas
Senised kogemused näitavad, et praegust põhikirja, suhteliselt pikka dokumenti, on viimasel kümnel aastal muudetud vähemalt kord aastas. Et analoogset olukorda vältida, pannakse uude põhikirja vaid kõige olulisem, muu jääb aga kiriku sisemise seadusandluse hoolde.
Piiskoplik nõukogu kiitis heaks Charta Oecumenica, mille näol on tegemist Euroopa Kirikute Konverentsi egiidi all välja töötatud dokumendiga, mis on mõeldud edendama kirikutevahelist koostööd Euroopas. Dokumendis kutsutakse üles pidama dialoogi ka mittekristlastega, nimeliselt mainitakse juutlust ja islamit.
«Sisuliselt on tegemist oikumeenilist koostööd edendava dokumendiga, mis ei ole siduv mitte õpetuslikult ega juriidiliselt, vaid mille autoriteet tuleneb tahtest üksteisega antud dokumendi alusel suhelda,» selgitab dokumenti tõlkinud Vihuri. Euroopa Kirikute Konverents on organisatsioon, mis ühendab peaaegu kõiki Euroopa õigeusu, protestantlikke, anglikaani, vanakatoliku ja iseseisvaid kirikuid.
Raha tuleb ja läheb
Majandusassessor Jaan Tammsalu jagas informatsiooni, mis läbi piiskopliku nõukogu liikmete kindlasti peaks jõudma väga paljude vaimulike ja töötegijateni, sest uuringud on näidanud, et tihti ei teata erinevaid rahastamise allikaid, et info on kusagile kinni jäänud.
Gustav-Adolf-Werk on viimase kümne aastaga rahastanud EELK erinevaid koguduste projekte 5,5 miljoni krooni ulatuses. Statistika näitab, et kõrgelt teistest ees raha saamisel on olnud Pärnu ja Saarte praostkond.
Jaan Tammsalu selgitas, millised on olnud Martin-Luther-Bundi olulised printsiibid auto ostmiseks algraha andmisel keskmiselt kolmele vaimulikule aastas.
Eelmise aasta eelarve täitmisest kõneldes ütles ta, et läinud on üllatavalt hästi – elatud on väga kokkuhoidlikult, kuigi ollakse üle poole miljoni miinuses.
2002. a on Diakooniakeskus tekitanud EELK eelarvesse 800 000kroonise võla, mille maksis kinni kirikuvalitsus, ostes võlgade katteks Diakooniakeskuse maja Tallinnas Tehnika tänavas. Jaan Tammsalu sõnul on osa võlast tekkinud kohtuvaidlusest, kus menetleti diakooniahaigla ja diakooniakeskuse mittenõustumist maksta ehitustööde eest. Kohtuotsus mõistis diakooniakeskuselt raha välja. Teine võlg oli sotsiaalministeeriumi ees, mis tekkis soojavõlast pärast seda, kui diakooniahaigla ministeeriumi alt kiriku diakooniatöö kasutusse anti.
Lisaks sellele rõhub kirikuvalitsust 20 miljonit krooni eelmiste aastate miinust, mis on erinevate fondide ärakasutatud raha, kust tuleb aga väljamakseid teha igal aastal.
Mitte nemad, vaid meie
Positiivne negatiivse eelarve ja selle aasta lisaeelarve menetlemise juures oli teadmine, et Saksa partner ei loobu enda raskustele vaatamata toetamast palgatoetuskassat, sest EELK on olnud ise väga tubli maksuvõlglaste korralekutsumisega.
Jaan Tammsalu hinnangul valitses piiskoplikus nõukogus pingelisele eelarvele vaatamata konstruktiivne ja mõistev meeleolu. «Inimesteni hakkab järjest enam jõudma info sellest, kuidas on asjad tegelikult olnud ja milline on reaalne seis. Püüame koos sellest välja tulla ja ma pean seda äärmiselt positiivseks tendentsiks.»
Lisaks tegid praostid ülevaate möödunud aastal praostkonnas toimunust ja piiskop Einar Soone kõneles vaimuliku ameti eetikast.
Erle Iher
Sirje Semm

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)